Eestis said 16–17-aastased õpilased kasutada oma valimisõigust esmakordselt 2017. aasta sügisel toimunud kohalikke valimistel. Valimisea tõstmisega loodeti kaasata noori poliitikasse juba varasemas eas. Valimisaktiivsuse tõus parandaks omakorda demokraatia toimimist. Kriitikud viitavad seevastu sageli, et alaealised napib läbikaalutud otsuste langetamiseks teadmisi.

Seisukohtade põhjendamiseks puuduvad aga tihti päris maailmast pärinevaid andmeid. Veidi parema aimduse valimisea langetamise mõistlikkusest annab nüüd Kristiina Krause õpilasuurimus. Krause uuris oma 16–17-aastaseid koolikaaslasi enne suurema valimiskampaania algust 2017. aasta mais ja vahetult pärast kohalikke valimisi. Kokku haaras töö sadat õpilast.

Küsitlustest selgus, et õpilased olid valimisõiguse kasutamisest vägagi huvitatud. Valimisaktiivsus küündis Inglise Kolledžis 73,6 protsendini. Võrdlusena andis üleriigiliselt oma hääle elektrooniliselt vaid 7,4 protsenti valimisõiguslikest alaealistest.

Enne valimisi oli Kantar Emori korraldatud uuringu kohaselt kindel plaan valima minna vaid 24 protsendil 16–17-aastastest noortest. Eeskätt taandus loid huvi Eesti Noorteühenduse Liidu küsitluse kohaselt sobiliku kandidaadi puudumisele, poliitikutes pettumisele ja üldisele huvipuudusele.

Krause uuringust tuli välja, et enne valimisi polnud enda hinnangul poliitikaga kuigi hästi kursis veidi enam kui 60 protsenti noortest. Pea sama palju arvas, et neil ei peaks olema valimisõigust. Valimiste järel arvas seda 40 protsenti.

Kontrollküsimuste alusel hindas Krause õpilaste poliitikateadmisi keskmiseks. Näiteks teadis umbes kolmandik noortest, kes on teadus- ja haridusminister, ning 36 protsenti, millised erakonnad on koalitsioonis. Samas võis vastusest välja lugeda, et noored tegid oma valiku läbimõeldult. Kõige tähtsam oli õpilaste jaoks kandidaatide varasem tegevus. Seejuures ei juhindunud 70 protsenti vastanutest otsuse tegemisel vanemate soovitusest. Poliitilise agitatsiooni mõjutus oli peaaegu olematu.

Erakondadest toetasid õpilased kõige rohkem 30,9 protsendiga Reformierakonda. Teisel kohal olevat Sotsiaaldemokraatlikku erakonda toetas 25,9 protsenti vastanutest. Veidi enam kui 40 protsenti langetas valiku aga nädal enne valimisi.

Kuna tegu on suhteliselt väikesemõõdulise uuringuga ja ühe kooliga, soovitas Krause muuta valimi järgnevates uuringute üle-eestiliseks. Tulemusi võiksid kasutada tema sõnul noorte valijate peibutamiseks poliitilised parteid. Haridusministeerium võiks aga neist lähtuvalt vaadata, kas õppekavas tuleks pühendada tõsta poliitikaga seotud teemadele.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.