Naftareostus kasvatab rannikumuldade liigilist mitmekesisust ({{commentsTotal}})

Läänemerel pole riiki, kes saaks üksinda reostustõrjega hakkama.
Läänemerel pole riiki, kes saaks üksinda reostustõrjega hakkama. Autor/allikas: Lucy Nicholson/Reuters/Scanpix

Naftareostused võivad tekitada küll märkimisväärset keskkonnakahju, kuid need kasvatavad ka rannikualade mullas leiduvate bakterikoosluste liigilist mitmekesisust, selgub Tallinna Reaalkooli õpilase Margaret Hooki uurimusest.

Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas. Naftat veetakse selle kaudu igal aastal ligikaudu 160 miljonit tonni. Seetõttu pole imekspandav, et ikka ja jälle juhtub suuremaid või väiksemaid õnnetusi, mille tõttu satub merre naftat.

Sellest osa jõuab omakorda rannikualadele. Kui naftaga kaetud hülgeid ja linde oskavad ette kujutada ilmselt suurem osa inimesi, siis nafta toimel mullas tekkivate muudatuste kohta on teada vähem. Seda otsustaski Hook uurida.

Parema ülevaate saamiseks kogus ta 2016. aasta teisel poolel mullaproove Tilgu ja Paljassaare sadama ümbrusest ning Sõrve poolsaare rannikult. Seejärel eraldas ja järjestas ta Tallinna ülikooli teadlaste juhendamisel mullas leidunud DNA. Pärilikkusaine põhjal sai välja uurida, millised bakterirühmad elasid sealsetes muldades.

Tuli välja, et mullas leiduvate naftat lagundavate bakterite ja naftareostuse toimumisaja vahel on tõepooles seos. Mida suurem on saasteaine kogus, seda mitmekesisem on mulla elus osa. Seda vähemalt juhul, kui reostusest on möödas vähem kui 10 aastat. Sellest saab omakorda järeldada, et mida hiljutisem on reostus, seda mitmekesisem on mullas leiduvate bakterite kooslus.

Erinevaid proove võib võrrelda seega aga vaid juhul, kui randa jõudnud nafta kogus ei erine olulisel määral.

Uurimistööd on plaanis jätkata suurema projekti raames. Muu hulgas uuritakse järgmise sammuna naftaga reostunud pinnaste keemilist koostist ning seost naftat lagundavate bakterite ja aja vahel, kui reostusest on möödunud 1, 2, 5, 10 ja 20 aastat.

Hooki juhendasid Kairi Koort ja Andrus Kangro.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: