Suure ja väikese algustähe õiget kasutamist hakatakse õppima juba algklassides. Põhikoolis saadakse teemast põhjalikum ülevaade ning omandatut korratakse gümnaasiumis. Nagu ehk aga igaüks tunnistada võib, eksitakse algustähereeglite vastu ikka ja jälle.

Reeglite muutumist Aasa sõnul süüdistada ei saa. Aluseks võetud grammatikaõpikute, keelealaste käsiraamatute, sõnaraamatute ja artiklite põhjal on algustähereegleid käsitletud süstemaatiliselt juba alates 1936. aastast. Üldiselt on olnud need püsivad.

Enamik praegu kasutusel olevatest reeglitest on kehtinud vähemalt 20 aastat. Kui midagi, siis on muutunud algustäheortograafia reeglid lihtsamaks. Osa uuendusi on ka soovituslikud ehk endiselt võib kasutada vana kirjaviisi.

Põlvkondlike eripärade väljaselgitamiseks kasutas Aasa internetipõhist testi. Kõige rohkem eksisid selles gümnaasiumiõpilased, kõige harvem enam kui 40-aastased. Teisisõnu, noored teevad kirjutamisel tõesti rohkem vigu kui vanemad inimesed. Õigekirjaoskust mõjutavad Aasa sõnul nii netikeel, meedia kui ka omandamata jäänud reeglid.

Seega peab pöörama Aasa hinnangul gümnaasiumis õigekirja õpetamisele senisest rohkem tähelepanu. Eriliselt võiks keskenduda saatepealkirjadele, pühade nimetustele, tähtkujudele, ajaloosündmustele, rahvuskuuluvusele ja kohanimelise täiendiga ühendile.

Triin Aasa juhendas töö "Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval" valmimise juures Reet Aule.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.