Suur algustäht paneb gümnasistid kukalt kratsima ({{commentsTotal}})

Küsimus, millal kasutada suurt ja millal väikest algustähte, paneb aeg-ajalt kukalt kratsima ka gümnaasiumiõpilasi.
Küsimus, millal kasutada suurt ja millal väikest algustähte, paneb aeg-ajalt kukalt kratsima ka gümnaasiumiõpilasi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Harjutamine teeb meistriks või pööravadki noored õigekirjale vähem tähelepanu. Sellise järelduse võiks teha Koeru keskkoolis õppiva Triin Aasa õpilasuurimusest.

Suure ja väikese algustähe õiget kasutamist hakatakse õppima juba algklassides. Põhikoolis saadakse teemast põhjalikum ülevaade ning omandatut korratakse gümnaasiumis. Nagu ehk aga igaüks tunnistada võib, eksitakse algustähereeglite vastu ikka ja jälle.

Reeglite muutumist Aasa sõnul süüdistada ei saa. Aluseks võetud grammatikaõpikute, keelealaste käsiraamatute, sõnaraamatute ja artiklite põhjal on algustähereegleid käsitletud süstemaatiliselt juba alates 1936. aastast. Üldiselt on olnud need püsivad.

Enamik praegu kasutusel olevatest reeglitest on kehtinud vähemalt 20 aastat. Kui midagi, siis on muutunud algustäheortograafia reeglid lihtsamaks. Osa uuendusi on ka soovituslikud ehk endiselt võib kasutada vana kirjaviisi.

Põlvkondlike eripärade väljaselgitamiseks kasutas Aasa internetipõhist testi. Kõige rohkem eksisid selles gümnaasiumiõpilased, kõige harvem enam kui 40-aastased. Teisisõnu, noored teevad kirjutamisel tõesti rohkem vigu kui vanemad inimesed. Õigekirjaoskust mõjutavad Aasa sõnul nii netikeel, meedia kui ka omandamata jäänud reeglid.

Seega peab pöörama Aasa hinnangul gümnaasiumis õigekirja õpetamisele senisest rohkem tähelepanu. Eriliselt võiks keskenduda saatepealkirjadele, pühade nimetustele, tähtkujudele, ajaloosündmustele, rahvuskuuluvusele ja kohanimelise täiendiga ühendile.

Triin Aasa juhendas töö "Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval" valmimise juures Reet Aule.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: