Inimkehas elab suurem osa bakteritest jämesooles. Sellest tingituna moodustavad surnud bakterid ekskrementide kuivmassist umbes 30 protsenti. Tualetis käies väljutatakse keskkonda aga ka elavaid baktereid. Avalike tualettruumide tihedat kasutust arvestades oli seeläbi Vahi sõnul loogiline oletada, et seal võib elada ka palju mikroorganisme.

Kuna mikroobid võivad põhjustada ka mitmeid haigusi, otsustas Vaht uurida, kuidas neist kõige paremini lahti saada. Selleks kogus ta proove kolme erineva Tallinna kaubanduskeskuse avaliku tualeti pinnalt ja pani proovid mitmele erinevale agar-söötmega katseklaasile. Osasid Petri tasse hoiti kolm kuud 21 °C, teisi 23 °C ja kolmandaid 25 °C juures. Mõningaid proove töötles Vaht meditsiinilise või poest vabalt saadava antiseptikumiga, mida kasutatakse mikroobide hävitamiseks.

Vaht leidis, et enamus organisme eelistada kasvada 23 °C juures, madalamal temperatuuril leidus baktereid vähem. Kõige vähem oli läbikasvanud kõige kõrgema temperatuuri juures hoitud sööde. Sellest järeldubki, et mikroorganismide kasvu oleks võimalik aeglustada, kui tualettruumi temperatuur on pigem soojem kui jahedam. Bakteritest vabama keskkonna loomisel tulevad ka igasugused antimikroobsed vahendid. Polnud erilist vahet, kumba antiseptikumi kasutati.

Uurimusest selgus ka, et tasuta tualetist võetud proovides leidus ilmselt rohkem baktereid kui kahest tasulisest tualettruumist kogututes. Viimaste puhul oli bakterite kasv söötmel aeglasem. Sellest saab oletada, et tasulised tualetid on ühtlasi puhtamad.

Uuringut, kuidas erinevad temperatuurid ning antiseptilised vahendid mõjutavad Eesti avalikes tualettides leiduvate mikroorganismide kasvu, juhendas Kaisa-Helena Luht.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.