Kulda kasutati reumatoidartriidi raviks igapäevaselt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Peamiselt söödeti seda patsientidele sisse suu kaudu. Mõnikord siirdati selle väikeseid tükikesi otse lihastesse. Võrreldes teiste nüüdisajaks loodud ravimitega on aga kuld suhteliselt mürgine ja sellel on rohkem kõrvaltoimeid. Seetõttu ei kasutata metalli raviks enam väga laialdaselt.

Kuldehete kandmisest võib tõusta piirkondlikult siiski mõningast tulu. Näiteks on täheldatud väikesemahulistes uuringutes väiksemat liigeskahjustust nendes sõrmedes, kus on kandnud reumahaiged pikemat aega kuldsõrmust. Just viimaste tähelepanekute paikapidavust otsustaski Poksi kontrollida.

Selleks küsis ta 73 reumatoidartriidiga patsiendilt, millistes sõrmedes ja kui sageli nad kuldsõrmuseid kannavad. Poksil oli ligipääs ka nende labakätest tehtud röntgenpiltidele. Kulla positiivne mõju oleks pidanud olema selle olemasolu korral otseselt mõõdetav. Endalegi üllatuslikult seda Poksi ei näinud. Statistiliselt polnud mingit vahet ka selles, kui võrreldi sama patsiendi parema ja vasaku käe samanimelisi sõrmepaare.

Poksi rõhutas, et uurimistöö tulemused erinevad varem samal teemal läbiviidud uuringutest ja haigusjuhtude kirjeldustest. Seetõttu peaks enne kaugeleulatuvate järelduste tegemist võtma vaatluse alla veel rohkem reumahaigeid ja neid tuleks jälgida pikema ajavahemiku jooksul.

Johanna Poksit juhendasid Marika Tammaru, Kersti Veskimets, Kati Oksa, Anne Poksi ja Tiia Elvre.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.