"Meister ja Margarita" sai oma tänase kuju juba 1940. aastal. Trükis ilmus romaan esmakordselt alles 26 aastat hiljem ajakirja Moskva veergudel. Tsensor oli teost tugevalt kärpinud. Moskva tänavatel kaost külvav Saatan/Woland, hiiglaslik must kass Peemot ja näpitsprillidega Korovjev oli koos Meistri ja Jeršalaimis risti löödava Jeesusega oli Nõukogude Liidu jaoks liiga ühiskonnakriitiline kombinatsioon.

Lilleorgu hakkas huvitama, mis täpselt teosest välja võeti. Selleks luges ta hoolikalt läbi romaani 1968. aastal avaldatud eestikeelse väljaande ja selle nüüdisaegse versiooni. Isiklikult oletas Lilleorg, et võimudele oli peamiselt vastumeelne Jeršalaimis ehk Jeruusalemmas toimuv tegevusliin. Nõukogude Liit edendas ja propageeris ateismi ja vastandus religioonile otseselt.

Hüpotees siiski kinnitust ei leidnud. Kui Moskvas toimuvast tegevusest tsenseeriti välja 14 protsenti, siis Jeršalaimi tegevusliinist oli tsensorile vastumeelne 9,5 protsenti. Peamised tagamaad kärbete tegemiseks olid analüüsi kohaselt inimeste salapärane kadumine ja võimu kuritarvitamine. Neid sai seostada 1920. ja 1930. aastatel Moskvas asetleidnud sündmustega.

Selle klassikaliseks näiteks on rahuoleva Korovjevi suust kõlanud tsitaat: "Pole dokumenti, pole ka inimest”. Stalinlikke repressioone võis meenutada ka Wolandi teenri Azazello tõdemus: "Mis see siis olgu, et kui kellegagi juttu teed, siis tahad teda kohe tingimata arreteerida! Lihtsalt mul on teile üks ettepanek”.

Jeršalaimi tegevusliinist kadusid seevastu muu hulgas viited mässudele ja nende korraldamisele. Teoorias saab neile vähem tähelepanu andes vältida nende õhutamist ja toimumist.

Märkimisväärne osa tsensori eemaldatud tekstist puudutab enesetappe. Need olid 1930. aastatel kirjanike, kunstnike ja teiste loometegelaste seas suhteliselt sagedased. Samuti kuulusid enesetapud Nõukogude Liidus keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta alles "perestroika" ajal. Enne seda käsitleti neid raske vaimuhaigusena.

Kokkuvõtlikult on "Meister ja Margarita" tänapäevane väljaanne 14 900 sõna võrra pikem ehk 1968. aastal ilmunud teksist tsenseeriti ligikaudu 13,4 protsenti.

Lilleorg rõhutas, et "Meister ja Margarita" analüüsib muu hulgas usku ja ateismi, ahnust, moraalitust, headust ja kurjust. Need teemad on päevakajalised ka tänapäeva ühiskonnas.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.