Toiduainete madal hind tuleb keskkonna arvelt ({{commentsTotal}})

Kõige suurem oli uuritud toiduainetest sealiha tootmisega seonduv keskkonnakulu.
Kõige suurem oli uuritud toiduainetest sealiha tootmisega seonduv keskkonnakulu. Autor/allikas: myfrozenlife/Creative Commons

Piima, sealiha ja põldherneste kokkuostuhind jääb märgatavalt alla nendega seonduvatele keskkonnakuludele, selgub toiduainete keskkonnamõju uurinud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Kirke Joametsa uurimusest.

Tarbijatel puudub selge ja lihtsasti arusaadav info, mis on nende söögi tegelik hind, nentis Joamets. Praegu peegelduvad selles tootmiskulud ning tootjate ja edasimüüjate kasum, kuid mitte keskkonnamõjud. Samuti kajastu selles riiklike toetuste rahaline väärtus. Joamets keskendus oma töös keskkonnakulude suurusele.

Selleks hindas ta kolme valguallika – sealiha, lehmapiima ja põldherneste – tootmisega kaasnevat energia- ja veekulu, selle käigus vabanevate kasvuhoonegaaside hulka ning maakasutust. Neile rahalise vääringu andmisel lähtus Joamets juba avaldatud teadustöödes arvutatud sotsiaalset hinda. Nõnda kujunes sealiha keskkondlikuks hinnasildiks 2,36 eurot, lehmapiimal 0,67 eurot ning põldhernestel 1,36 eurot kilogrammi kohta.

Esiteks tuleb selles välja, et loomsete toiduainete tarbimine valguallikana on keskkonnale taimsetest allikatest kahjulikum. Taimetoitlase toidulaud on lihasööja omast keskkonnasõbralikum, kirjutab Joamets seetõttu uuringu kokkuvõttes. Ühesemalt oli näha, et kõigi kolme keskkondlikud hinnasildid olid praegustest kokkuostuhindadest suuremad.

Edaspidi võiks seetõttu Joametsa sõnul hinnata ka mitmete teiste toiduainete keskkonnakulu. Ideaalis tuleks teha seda iga ettevõtte kohta eraldi. Ainult seeläbi saaks tarbija vältida keskkonnale kahjulike toodete hinna kunstlikku alandamist ja tootjaid oma käitumisega otseselt mõjutada.

Kirke Joametsa juhendas Ülle Seevri.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 12. ja 13. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: