Ookeanisse jõudev plastprügi soojendab kliimat ({{commentsTotal}})

Plastireostus Hawaiil asuva Unulau lahe kallastel.
Plastireostus Hawaiil asuva Unulau lahe kallastel. Autor/allikas: Hawaii ülikool

Maailmamerre ja siseveekogudesse sattunud plastprügist õhkub päikese toimel tugevatoimelisi kasvuhoonegaase, sh metaani, selgub Hawaii ülikooli teadlaste tööst.

Vette sattunud plasti kahjulikus mõjus polnud kahtlust juba varem. Kalad ja linnud takerduvad vanadesse kalavõrkudesse. Toitu meenutav prügi rikub loomade seedimist. Plast on ohtlik isegi juhul, kui see enam palja silmaga näha pole. Mikroskoopilisteks tükkideks lagunenud plast rikub planktoni ainevahetust. Värske uurimuse kohaselt võib olla üksikutel plastitükkidel aga isegi tervet planeeti kahjustav toime.

Hawaii ülikooli bioloog Sarah-Jeanne Royer üritas esmajoones välja selgitada, palju eritavad metaani ookeanis elavad mikroorganismid. Laboris tehtud katsete põhjal tehtud arvutused aga ei klappinud. Plastpudelitesse üles seatud eksperimentides eraldus kasvuhoonegaase ennustatust palju rohkem.

Vastuollu selguse toomiseks lisas töörühm mitmes eri suuruses, tiheduse ja kujuga plastitükke vee ja õhuga täidetud anumatesse. Muu hulgas koosnes "prügi" kõrge ja madala tihedusega polüetüleenist, polüstrüeenist, polüpropüleenist, akrüülist ja polükarbonaadist. Osa veeanumatest täideti ülipuhta destilleeritud veega, teised Vaikse ookeani mereveega.

Tulemuste kohaselt osutus kõige suuremaks kasvuhoonegaaside, sh metaani ja etüleeni allikaks madala tihedusega polüetüleen. Samast materjalist valmistatakse näiteks kõige rohkem kasutust leidvad poekotid. Uuringu lõpuks eritus 212 päeva päikese käes ja destvees olnud polüetüleenist 176 korda rohkem metaani kui katse alguses. Õhu käes oli eraldava metaani hulk kaks korda suurem.

Royeri sõnul olid tulemused mõneti ootuspärased. Mida pikemat aega plast vees või õhus laguneda jõuab, seda rohkem leidub selles pragusid ja seda suurem on selle välispindala. Sellega kasvab omakorda tõenäosus, et plasti moodustavad pikad molekuliahelad katkevad ning gaas lekib ümbritsevasse keskkonda.

Plastprügist immitsevate gaaside mõju kohta planeedi kliimale on töörühma sõnul veel vara öelda midagi põhjapanevat. Hakatuseks ei osanud keegi seni aimata, et sellele peaks üldse tähelepanu pöörama. Samas oli varasematest katsetest teada, et metaan on süsinikdioksiidist 25 korda tugevam kasvuhoonegaas. Etüleenist tekib aga hüdroksiidioonidega segunes vingugaas.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: