Nõmme linnaosas kogute pakendeid kollaste kottidega. Mis teenus see on?

See on eramajadele mõeldud pakendite kogumise lahendus, kus eramaja omanik paneb kõik kuu jooksul tekkinud pakendid kotti ja need viiakse koduukselt tasuta ära. 

Täna on pakendikotiteenusel üle 8000 kasutaja ja väga suur hulk nendes on just siinsamas Nõmmel. See on üks väga hea lahendus, kuidas oma olmejäätmete hulka vähendada ja seega loodusressursse mõistlikult kasutada. 

Edasi läheb see täiendavasse sorteerimisse, kus võetakse välja taaskasutatavad materjalid. Alati on natukene ka taaskasutamiseks mittesobilikke materjale, aga see ei ole enam koduomaniku mure, need sorteerime välja Ragn-Sellsi sorteerimistehases.

Pakendiring Autor/allikas: ERR

Sellist luksust, et inimene saab pakendid oma kodu juures ära anda, praegu vist suurel osal Eestimaal ei ole?

Jah, see on tõsi! Ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks täna Eestis ainult 30%  jäätmetest ringlusesse läheb.Kui inimene sorteerib, annab panuse keskkonna jaoks, ja siis ta peab matkama mööda linna, et leida pakendikonteiner – ega see mugav lahendus ei ole. Taaskasutuse ja sorteerimise juures on väga oluline, et oleks võimalik pakendeid ära anda kohe koduukse juures. 

Miks meil on selline avalike konteinerite süsteem?

See on ajalooliselt nii olnud, aga mul on hea meel, et viimasel ajal on hakatud rääkima , et  see on vananenud süsteem ja mõistlik oleks need pakendikonteinerid ja pakendikotid tuua kodude lähemale.

Pakendiring Autor/allikas: ERR

Tegelikult Eesti pakendite sorteerimisesüsteem on üks maailma lihtsamaid. Naaberriikides tuleb  pakendeid  5-6 erinevasse liiki sorteerida, näiteks klaas erineva värvi järgi, metallid.Eestis võib need pakendid panna kokku ja  meie teeme selle töö sorteerimisliini peal ära.

Kuna avalikel konteineritel  peremeest või vastutajat ei ole, siis kahjuks  mõned inimesed kasutavad pakendikonteinereid ehitusjäätmetest või olmejäätmetest vabanemiseks.

Pakendiring Autor/allikas: ERR

Miks inimesed viskavad pakendikonteineritesse muid jäätmeid ?

Ma ei oska sellele vastata. Aga samas 1/3 ühiskonnast peab sorteerimisest väga lugu ja teeb seda regulaarselt. Jäätmekäitluse suurim legend on, et  tuleb üks auto ja kallab kõik kokku See on tekkinud sellest, kui paberikonteineris on olmejäätmed, siis loomulikult seda paberit sealt peale ei võeta ja see konteiner tõstetakse, olmeauto töölehele.

Tuleb olmeauto, tühjendab olmejäätmete konteineri ja selle rikutud paberi, siis loomulikult see legend saab ainult jõudu juurde.

Nii et inimesed, kes ei ole hoolsad ja korralikud, ise tekitavad selle olukorra? 

See probleem tekib tegelikult suurte kortermajade juures, sa kunagi ei kuule selliseid lugusid eramaja klientidelt, et tuleb üks auto, kallab kõik kokku. Suurtes, 50-60-100 korteriga elamutes on inimeste pilt üsna kirju. On neid, kes väga hoolivad, on neid, kellel on ükskõik.

Tegelikult on kahju kui ühed panustavad sorteerimisse ja teised ei viitsi ja rikuvad selle töö ära.  Kortermajades tekib üha rohkem eestvedajaid, kes on võtnud sorteerimise oma  hingeasjaks ja koolitavad majaelanikke. Nii on lootus, et ka  kortermajades saab see pilt konteinerites  heaks.

Mis te sorteerimisjaama jõudnud pakenditega edasi teete?

Ega siin suurt teadust ei ole, enamuse nendest pakenditest sorteerivad täna ikka inimesed, tulevikus ilmselgelt kaasatakse üha rohkem ka roboteid.

Kõigepealt töötaja lõikab lahti siia jõudnud pakendikotid  ja võtab välja suureformaadilised asjad. Üleval liini peal on siis juba rohkem inimesi, kes selle kõik ära sorteerivad.

Siin pakendite sorteerimisliinil on ikkagi ka muid jäätmeid, isegi biojäätmeid?

On jah! Taaskasutamise juures on materjali puhtus märksa olulisem, kui see, et me paneme õige materjali õigesse pakendikonteinerisse.

See tähendab, et määrdunud pakendeid tuleb ikkagi pesta?

Pesemine ei tähenda seda, et  peab kasutama kuuma vett ja Fairyt, nühkima need asjad  täielikult puhtaks. Piisab, kui supipurk või jogurtitops väikese veega loputada ,kui sinna väikesed täpid jäävad, on ok.

Kõige hullemad on poolikud piimapakid või jogurtitopsid, sealt hakkab vedelik  välja voolama, mis rikub konteineris oleva materjali.

Kas te suudate kõik pakendid, mis siia tuleb, ringlusse saata?

Kui me võtame avalikud konteinerpargid, siis seal on tegelikult päris palju selliseid võõriseid ja  määrdunud materjale, mis ei sobi taaskasutuseks. Avalikest konteinerparkidest läheb taaskasutusse umbes 50%. Pakendikottides on see materjal piisavalt puhas, sealt võiks taaskasutusse minna 70-80% .

Aga on ka sellist materjali, mida ei saagi taaskasutada, näiteks jäätisepaberid või kommipaberid. Kui materjal on puhas, siis tõenäosus, et seda saab uuesti materjalina kasutada on väga suur.

Pakendiring Autor/allikas: ERR

Mis liinil sorteeritud pakenditest edasi saab? Näiteks piimapakkidest?

Need materjalid lähevad täiendavalt pesemisse. Tetrapakk on taaskasutuse mõttes üks tõsine väljakutse, sest siin on kolm erinevat kihti materjali: peal on plastik, vahel on paber ja sees on  selline metallilaadne materjal.

Plastik kraabitakse pealt ära, see läheb energiasse, paberist tehakse kätekuivatuspaberit ja metall saadakse keemilise protsessi käigus kätte.

Põhimõtteliselt on nii, kui asjad on sorteeritud, need on puhtad, siis nendest igal juhul  midagi saab. Näiteks jogurtitopsidest saavad stepslid, pistikud, ketšupi-, kodukeemia ja pesugeelide pudelitest saab õllekaste.

Aga see on ainult juhul, kui inimene paneb pakendi konteinerisse või  kotti ja see läheb sorteerimissse?

See on väga oluline tähelepanek. Selleks, et asjad jõuaksid ringlusesse, peame need kodus ära sorteerima, panema pakendikonteinerisse, ja Ragn-Sells sorteerib täpselt liikide kaupa, sest olgem ausad, ainuüksi plaste on täna kuskil 25-30 erinevat sorti.

Miks inimene  peab oma prügi sorteerima? 

Kui me arvestame tänast elustiili, millises mahus me tarbime, siis  on jõutud tulemusteni, et selline süsteem suudab üleval pidada kuskil 3,5-4 miljardit inimest, aga meie rahvaarv  läheneb tana  juba 8-le miljardile,.seda on kaks korda rohkem. Siiani ei ole süsteem muutunud.

Me võtame ressursse, me tarbime, me viskame need minema. Me peame seda mõttemaailma muutma, kui me tahame olla jätkusuutlikud. Me ei räägi enam prügist, me räägime loodusressurssidest, me räägime materjalidest. Kui me tarbijana ostame poest  materjale poest, siis me peame tarbijana võtma ka vastutuse, et need jõuaksid uuesti taaskasutusse.

Pakendiring Autor/allikas: ERR

Mis motiveeriks inimesi rohkem oma prügi sorteerima?

Ma arvan, et tänast süsteemi on vaja natuke ringi disainida ja siin on 3 olulist komponenti. Üks on see, et me peame leppima ühiskondlikult kokku, et olmejäätmed, ehk need jäätmed, millest mitte midagi ei saa, mida ei sorteerita, et need peavad olema kallimad. See on loodusressursside raiskamine.

Teisalt me peame pakendite sorteerimise muutma inimestele oluliselt mugavamaks, et kui sa sorteerid, annad panuse, siis on sul võimalus kohe koduukse juures need asjad ära anda.

Kolmas väga oluline on kommunikatsioon, inimestele tuleb selgitada, miks seda kõike on vaja teha, kuidas seda on mõistlik teha ja me tagasisidestame ka inimestele seda, et kui hästi nad  sorteerivad.

Kas jäätmekäitleja mõtleb ka selles suunas, et inimene võiks üldse jäätmeid vähem tekitada?

See oleks maailma parim asi üldse. Kõigepealt katsuks  jõuda sinna, et 80% jäätmetest oleks võimalik taaskasutusse suunata. Lõpuks loomulikult  peame jõudma sinna, et  jäätme teke oleks väiksem.

Tegelikult Euroopa mõtleb täna, kuidas muuta pakendeid keskkonnasõbralikumaks, et pakendit oleks vähem ja kuidas disainida pakendeid nii,  et võimalikult palju läheks taaskastusse.

Kas tootjad võiks pakendeid paremini disainida, et need oleksid paremini sorteeritavad?

See ületarbimine ja suur jäätmete tekke probleem on tekkinud viimase 50e aastaga ja me alles hakkame teadvustama , kui suur see tegelikult on. Tuleb mõelda, kuidas me saaksime võimalikult palju materjale kodudest kätte, et suunata need taaskastusse ja ringlusesse.

Teine pool puudutab materjalide disaini. Et pakendid oleksid tehtud sellistest materjalidest, mida saaks taaskasutada. Järgmine samm on see, et need pakendid oleksid võimalikult ökonoomsed,et nende tootmiseks kuluks võimalikult vähe loodusressursse. Täna toodame enamuse pakenditest plastidest, aga tulevikus peaks tootma  puidust, tselluloosist Näiteks soomlased testivad edukalt ka seentest tehtud pakendeid.

Kes peaks kõige rohkem panustama, et meie sorteerimise süsteem läheks paremaks? Kas see on riik, omavalitsused või tarbijad ise?

See on kompleksne süsteem, see puudutab  inimeste harimist, loomulikult  on väga suur roll riigil, omavalitsustel, ettevõtetel. Ma olen jäätmekäitluses olnud 7-8 aastat ja ma tean ühte korda, kus omavalitsus on kontrollinud oma territooriumi,  kas inimesed sorteerivad ja kuidas nad seda teevad.

Omavalitsused  teevad küll  korraldatud jäätmeveo hanke ja ütlevad inimestele, et  vanapaberit tuleks sorteerida eraldi, aga tegelikult mitte keegi ei kontrolli, kas seda tehakse või mitte.

Kas tulevikus kõik jäätmed sorteeritakse juba kodus ära?

See on  üks levinumaid küsimusi, et miks ei võiks robotid seda teha, miks inimesed üldse peavad sorteerima.

Isegi teoorias kui tulevikus võiksid olla sellised robotid, kes sorteerivad meie eest need jäätmed ära, siis sellest on vähe kasu. Robotid võivad küll sorteerida, aga kui kõik jäätmed on kokku visatud, siis see materjal, mida reaalselt saaks taaskasutada, on nii määrdunud, et ettevõtted  ei ole valmis seda materjali taaskasutama.

Sellele kulub tohutul hulgal energiat, vett ja keemiat, et seda puhtaks saada.Nii et sorteerimine jääb ka tulevikus inimese teha.

Me peame andma kodus väikese panuse sorteerimisega: vanapaber, pakend, bio. Aga see on ju tegelikult lihtne.

 Kuula Rainer Pesti intervjuud Vikerraadio saatest "Ökoskoop":

Vaata pakendiringi teemat saatest "Osoon":