Vanapaberi ulatuslikum ümbertöötamine ei pruugi kliimat päästa

Vanapaberit praegusest rohkem ümber töötades võime planeeti varasemast hoopis rohkem reostada, kui just selleks kasutatav elekter oluliselt rohelisemaks ei muutu, selgub Yale'i Ülikooli teadlaste uuringust.
Paljude inimeste jaoks on peamine viis millegi keskkonnasäästlikku tegemiseks sorteerida vanapaberit ning saata see teisele ringile. Kuid milline ikkagi on vanapaberi übertöötamise mõju kasvuhoonegaaside reostusele? Sellele küsimusele vastamiseks tasub hetkeks mõelda, kuidas pabertooteid üldse tehakse, vahendab Ars Technica.
Paberi tegemiseks vajalikku paberimassi tootmisveski pannakse tavaliselt käima mustleelise ehk teatud tüüpi puidutööstuse jäägiga. Selle põletamine soojuse ja elektri saamiseks on enam-vähem süsinikuneutraalne, sest põlemisel õhku paiskuv süsihappegaas juba oli enne puiduks saamist osa õhust. Kui paberi tootmine on süsinikuneutraalne, aga paberi ümbertöötamisel paiskub õhku CO2, võib see hoopis keskkonnale kahju teha.
Nüüd püüdsid Yale'i Ülikooli teadlased Stijn van Ewijki eestevedamiselvälja arvutada, kui keskkonnasõbralikuks võib vanapaberi ümbertöötamine erinevates stsenaariumites lähitulevikus kujuneda. Eriti huvitas neid, kas ümbertöötamine aitab üleilmsetele kliimaeesmärkidele kaasa või mitte.
Selleks vaatasid nad esmalt maailma üha kasvavat paberinõudlust, mida kergitab paljuski vaesemate riikide vajadus täiendavate pakendite järele. Seejärel jooksutasid nad selle nõudlusmudeli peal kolme erinevat stsenaariumi. Ühes stsenaariumis jätkati praeguste suundadega ehk segatüüpi energiakasutuse ja prügimajandusega. Ülejäänud kahes puhastati elektrivõrk taastumatust energiast kiiremini ning vähendati saastet. Kõigis kolmes stsenaariumis töötati 2050. aastaks ümber praegusest kaks korda rohkem paberit.
Mudel näitas, et senise trendi jätkudes väheneks 2050. aastaks kasutava kütuse ja elektri süsinikujalajälg 1,5 korda ning ambitsioonikamate kavade korral vastavalt 2,5 ja 10,5 korda.
Alustagem aastast 2012
Arvutuskäigu lähtepunktiks vaatasid uurijad, kui palju reostas paberitööstus keskkonda aastal 2012. Sinna alla arvestasid nad metsaraie, paberi tootmise, paberist toodete valmistamise, paberi ümbertöötamise ja prügilatesse ladustamise või põletamisel vallanduva süsiniku. Kõike nimetatut kokku lüües leidis teadlasrühm, et 2012. aastal moodustas paberitööstuse osa üleilmsest CO2-reostusest 1,2 protsenti.
Arvutuses lähtuti paarist lihtsustavast eeldusest. Esiteks kasutasid uurijad näiteks reostusenäitajate kohta maailma oletatavaid keskmisi suurusi, et saada ümbertöötamise mõjust üldist aimu. Teiseks lähtusid uurijad ideest, et paberitööstus ei muuda metsades talletunud süsinikuhulka ja metsade süsinikuringe oleneb pigem metsamajandamisest. Kui ka nõudlust noore metsa järele vähendataks, ei pruugi jätkusuutmatu majandamise korral metsad hakata sellest rohkem süsinikku siduma. Seetõttu arvutuses nende mõjudega ei arvestatud.
Paberi õhuloss
Arvutused näitasid, et isegi kui energiatootmine muutub 2050. aastaks veidi puhtamaks, tõuseb paberi ümbertöötamisest tekkiv reostus paberihulga kahekordistumisel pisut 2012. aasta omast suuremaks. Kui energiatootmist jõulisemalt rohelisemaks muuta, väheneks ka vanapaberikäitlusest tingitud reostus.
Teisisõnu peaks üleilmse õhutemperatuuri tõusu kahe kraadiga piiramiseks muutma rohelisemaks energiaallikaid, mida ümbertöötamine kasutab. Samuti on arenguruumi prügimajandusel. Vastasel korral tehakse süsinikuneutraalset noore paberipuidu kasvatust fossiilkütustega vanapaberitöötluse vastu vahetades keskkonnale hoopis karuteene.
Tulemus saab selgeks just mõjureid ükshaaval vaadeldes. Kui võrreldes 2012. aastaga ei muutuks midagi peale kasvava ümbertöötamise, saastaks paberitööstus keskkonda hoopis rohkem. Samas vähendaks elektrivõrgu rohelisemaks muutmine kogu paberitööstuse süsinikujalajälge. Lisaks oleks märkimisväärset abi sellestki, kui vähendataks paberi põletamisel tekkivat reostust.
Sestap pole kasvuhoonegaaside ohjeldamisel vanapaberi sorteerimisest ja taaskasutamisest kuigivõrd abi. Samas on paberi ümbertöötamine igati tervitatav, kui sellega seonduvad tegevusedki muutuvad rohelisemaks. Kõige järsemate rohemuutustega stsenaariumis kukkus paberitööstuse reostus veidi alla nulli. Lihtsalt öeldes seotaks tänu ringmajandusele paberitoodetesse veidi rohkem süsinikku, kui nende tootmisel õhku paiskaks.
Paberi taaskasutamine säästab samas metsi ja aitab säilitada elupaiku. Ehk siis, kuigi planeedi päästmiseks võluvitsa pole, sai vanapaberi koht suures pildis ehk nüüd veidi selgemaks.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Sustainability.
Toimetaja: Airika Harrik