"Meie eesmärk oli välja töötada tekstiilijäätmete ümbertöötlemise metoodikad, mis võtaks arvesse materjali tüüpi ja seisundit," kommenteeris uuringu juhtivautor Abrar Hussain, kes on Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant.

Eestis tekkivatest tekstiilijäätmetest liigub hetkeseisuga taaskasutusse ligi veerand. Hussain lisas, et nii Eestis kui ka maailmas on tekstiilijäätmete töötlemine ja taaskasutuseks ettevalmistamine alles arenemisjärgus ning endiselt on vaja teha veel hulganisti uurimistööd ja katseid. 

Uurija täpsustas, et lisaks sellele, kas tegemist on näiteks naturaalse või sünteetilise materjaliga, peab töötlemistehnika arvesse võtma ka selle puhtusastet. Mida rohkem on materjal kannatada saanud, seda keerulisemat töötlemisprotsessi selle taaskasutuskõlbulikuks tegemine eeldab. Alles siis, kui riideseme kahjustused on väga ulatuslikud, loobutakse selle töötlemisest ja suunatakse näiteks energiatootmisse.

Ümbertöötlemine võiks tõsta materjali väärtust

Kui puhtaid jäätmeid taaskasutatakse juba praegu üpris edukalt, siis arenguruumi on just määrdunud ja kahjustada saanud materjalide taaskasutamises. "See on ka oluliselt keerulisem, sest nii mõnelgi juhul on vaja riideesemetelt eemaldada näiteks plasti- või metallitükke," täiendas uuringu kaasautor, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Maksim Antonov.

Oluline on, millise kvaliteediga materjali ümbertöötlemine annab. "Pole mõtet luua viletsema kvaliteediga toodet, mille peab peagi uuesti välja vahetama. Kui materjali väärtus jääb samaks, on juba väga hea. Ideaalis võiks aga ümbertöötlemine anda lähtematerjalist isegi kõrgema kvaliteediga tulemuse," täiendas Antonov. Ta lisas, et ümbertöötlemise protsess ise peaks olema võimalikult energiasäästlik.

Tõhusama ringmajanduse poole

Tehnikaülikooli uurimisrühma töö lähtub ringmajanduse põhimõttest, mis hõlmab erinevaid majanduslike, tehnoloogilisi ja tööstuslikke strateegiaid. Esmakordselt 1960. aastatel sõnastatud printsiibi eesmärk on vähendada jäätmeid ja neid maksimaalse tõhususega taaskasutada uute toodete valmistamiseks. 

Teadlased märgivad, et nende uurimistöö laiem eesmärk on välja töötada tehnoloogiad, mis võimaldaks eriliigilisi tekstiilijäätmeid praegusest oluliselt tõhusamalt taaskasutuskõlbulikuks teha. Näiteks loodavad nad projekti lõpuks valmis saada tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud tehnoloogia prototüübi.

Seeläbi tahetakse panustada Eesti riigi jäätmekava elluviimisse, mis näeb ette, et aastaks 2025. suunatakse kõikidest olmejäätmetest ringkasutusse vähemalt 55 protsenti. Plaani järgi peaks see määr aastaks 2035 tõusma juba 65 protsendini.  

Samas rõhutavad uurijad, et tekstiilijäätmete ringkasutamisse saab panustada igaüks. Näiteks on võimalik vanu riided viia selleks ette nähtud riidekonteineritesse. Samuti on oluline vältida ületarbimist ja vähendada uute rõivaesemete soetamist.

Uuring ilmus Eesti Teaduste Akadeemia toimetistes.