Bakterid elutsevad veise neljaosalise mao kõige esimeses osas ehk vatsas.

Veiste ja teiste rohusööjatest mäletsejate seedesüsteem on mõnede ainete lagundamise võime poolest teadagi märksa suutlikum kui paljude teiste loomade oma.

Teadlaste oletuse järgi läheb plasti lagundada suutvaid baktereid veistel ka igapäevaelus tarvis mõnede taimsete polüestrite lammutamiseks.

Polüestrid on pikad ahelmolekulid ehk polümeerid, millest mõned on looduslikud, teised aga sünteetilised ja arvatud plastide hulka.

Doris Ribitsch Viinis asuvast Loodusvarade ja Eluteaduste Ülikoolist ja ta kolleegid hankisid ühest Austria tapamajast veise vatsamahla ja uurisid, kuidas see mikroobe sisaldav vedelik erisugustele polüestritele mõjub.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Frontiers in Bioengineering and Biotechnology, et vatsamahl lagundas kõiki kolme uuritud plasti tüüpi, esinegu need siis pulbri või kile kujul.

Üks uuritud plast oli polüeteentereftalaat ehk lühendatult PET, aine, mis leiab laialdast kasutust näiteks tekstiilides ja pakkematerjalides.

Ribitschi ja ta kaaslaste katse andis seejuures paremaid tulemusi kui varem tehtud katsed üksikute bakteriliikidega.

See osutab, et veise vatsamahlas tegutsev bakterite kooslus ongi eriliselt tõhus just ühiselt toimetades. Tõenäoliselt on parima tulemuse saavutamiseks vaja mitme ensüümi ehk toimeaine kombinatsiooni.

Kas plastilagundamist veisebakterite abiga saab ka laboritingimustest suuremas mahus väljapoole laiendada, seda tuleb veel selgitada. Oleks küllap hea, kui saaks, sest lagundatud plasti võrra jääb saastet looduses vähemaks, looduspärane mikroobtöötlus on aga loodetavasti ka ise suhteliselt keskkonnaohutu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25