Kahe aasta eest teatasid Ameerika Ühendriikides asuva Lawrence Berkeley riikliku labori teadlased, et nad on leiutanud plasti, millel on tavalise plasti omadused, kuid mida on võimalik taaskasutada. Hiljuti avaldatud raportis selgitavad teadlased, et uus materjal võiks peagi konkureerida hetkel kasutusel oleva plastiga.

Paljud plastid ei ole eos loodud taaskasutamiseks, sest vajadus selle järgi tekkis palju hiljem, selgitas uurimisrühma liige ja raporti esimene autor Nemi Vora. 

Aina enam on ettevõtteid, kes soovivad toimida ringmajanduse põhimõttel ja taaskasutada kõike, mida nad toodavad, lisas Vora. Korduvalt taaskasutatav plast on teadlase sõnul juba praegu laialdast huvi äratanud. 

Praegu jõuab kogu toodetud plastist taaskasutusse üksnes väikene osa. Selleks sulatatakse erinevad plastikjäätmed kokku ühtseks massiks, millest valmib tooraine uute toodete jaoks. Sulatamisel tekkiv materjal on aga uue plastiga võrreldes oluliselt madalama kvaliteediga. Seetõttu taaskasutatakse enam kui ühe korra vähem kui 10 protsenti toodetavast plastist.

Teadlased väidavad, et nende välja töötatud uudse polümeerse struktuuriga plasti kvaliteet ümbertöötlemise käigus ei lange. Seetõttu võib seda aina uuesti ümber töödelda ja taaskasutada.

Selleks, et ringmajandust soodustav plast laiemalt kasutusse võetaks, peab see olema võimalikult soodne ja keskkonnasõbralik. Kui see on kord juba süsteemi sisse võetud, siis materjali taastöötlemise kulud ja selle käigus eralduv kasvuhoonegaaside hulk on väiksemad või vähemalt samal tasemel praegu kasutatavate plastidega, kommenteeris uurimisrühma liige Corinne Scown.

Uudse plasti tootmine on oluliselt kallim ja suurema keskkonnajäljega, kui selle hilisem taastöötlemine. Ümbertöötlemise faasis langevad kulud umbes 30 korda, mis toob selle samasse suurusjärku praegu laialt kasutatava plasti tootmisega. Eralduva süsihappegaasi hulk väheneb ligikaudu 40 korda.   

Teadlaste hinnangul võiks nende arendatud plastmaterjali tööstuslik kasutamine alata tootjatest, kes saavad oma toodangu pärast selle kasutamist tarbijalt tagasi. See puudutab näiteks auto- ja elektroonikatööstust. Seejärel võiks uue plasti kasutamine laieneda lühema kasutustsükliga toodetele, nagu näiteks pakenditele.

Mitmed riigid plaanivad kehtestada täiendavaid makse tootjatele, kelle toodang põhineb taaskasutuseks sobimatul plastil. See tekitab korduvkasutatava plasti osakaalu tõstmiseks tugeva rahalise ajendi, täiendas Scown.      

Raport ilmus ajakirjas Science Advances.