Koroonakriis kasvatas plastprügi hulka maailmas

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ka Eestis tekkis varasemast rohkem pakendi- ja biojäätmeid, mida vastajad põhjendasid eeskätt pikema kodus veedetud ajaga. Autor/allikas: Adam Cohn/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Kuna poed ja restoranid olid koroonaajal suletud, tellisid inimesed alates 2020. aasta märtsist varasemast rohkem toitu koju. Samuti eelistasid tarbijad varasemast enam pakendatud või külmutatud tooteid. See tähendab, et plastprügi tekkis maailmas järsult juurde, kirjutab rahvusvaheline teadlasrühm.

"Kriisi ajal hakkasid inimesed rohkem ostma just pikema säilivusajaga pakitud ja/või külmutatud toitu, mis viis biojäätmete ning pakendite koguse tõusule," ütlevad Tallinna tehnikaülikooli vanemlektor Viktoria Voronova ja assistent Marija Klõga.

Ühes rahvusvaheliste kolleegidega uurisid nad 23 riigi elanikelt, kuidas muutusid COVID-19 pandeemia ajal nende tarbimisharjumised. Ühtekokku andis vastuseid oma tarbimismäära, tekkinud prügi ja jäätmekäitluse kohta pandeemia tingimustes 204 inimest.

Külmutatud toidu võidukäik

"Meie uuringus selgus, et kõige rohkem tarbiti pakitud ja külmutatud toitu," osutavad Viktoria Voronova ja Marija Klõga. Ühtlasi ilmnes, et inimesed ostsid varasemast rohkem toitu nii poodidest kui ka restoranidest, ent lasid selle endale sageli koju toimetada. "Vastavalt meie uuringule, hakkas 45–48 protsenti vastanutest rohkem ostma pakitud ja värsket toitu ning kasutama toidu kohaletoimetamise teenust," täpsustavad nad.

Võrdluseks näitavad Voronova ja Klõga sõnul ka turu-uuringud, et 2020. aasta märtsis suurenes pakendatud toidu ostmine Euroopa riikides 33–70 protsenti ja USA osariikides 10–77 protsenti võrreldes 2019. aastaga. "Sarnast tendentsi täheldati ka külmutatud toidu sektoris," märgivad nad. Külmutatud toidu nõudlus tõusis enim USAs ja Inglismaal, kus see kasvas vastavalt 92,7 ja 84,4 protsenti.

Jäätmeliikide tekke muutus COVID-19 kriisi ajal. Autor/allikas: Science of The Total Environment

"Eestis on vastanute andmetel pakendatud ning külmutatud toodete tarbimine samuti kasvanud," ütlevad uurijad. Seetõttu tekkis ka Eestis varasemast rohkem pakendi- ja biojäätmeid, mida vastajad põhjendasid eeskätt pikema kodus veedetud ajaga.

Ehkki Voronova, Klõga ja kolleegid ei hinnanud eraldi ühekordsete maskide ja muude isikukaitsevahendite hulka prügis, märkasid nad nende osakaalu kasvu. Alates 2020. aasta märtsist leidus prügi hulgas umbes 25 protsenti rohkem meditsiinijäätmeid kui aasta varem.

Mida siit õppida?

"Arvan, tuleb parandada koostööd omavalitsuste ja elanike vahel," ütleb Viktoria Voronova. Tema ja Marija Klõga sõnul võiksid omavalitsused olla paremini ettevalmistatud kriisiolukorras jäätmeid majandama.

Valmisolekust üksi aga ei piisa, vaid omavalitsus peab leidma ka viisi, kuidas teave jäätmemajanduse seadusemuutustest elanikeni viia. "Olmejäätmete tõhusam majandamine ning otsene suhtlemine inimestega kindlasti tõstaks nende keskkonnateadlikkust jäätmetekke vältimise võimalustest,"ütlevad uurijad.

Samuti on paljud kaubandusettevõtted olnud suletud ja turism on olnud pea olematu. Kuna neist sektoritest pole jäätmeid juurde tulnud, võib  Voronova ja Klõga sõnul tähelepanu olmejäätmete käitluselt kõrvale kalduda. "Seega on oluline välja selgitada parimad tavad ja analüüsida peamisi edutegureid, et suurendada jäätmekäitlussüsteemide suutlikkust reageerida kriisidele," leiavad nad. Parimate näidete eeskuju kõrval tasuks omavalitsustel siiski nuputada, kuidas eos vähem prügi tekitada või olemasolev tõhusamalt ringlusse suunata.

Toodete pakendamine kui selline aga koroonakriisi ajal Voronova ja Klõga sõnul eriti ei muutunud. Samuti ei piisa pakendamise vähendamisest ühest tarbijast või omavalitsusest, vaid kaasatud peavad olema nii pakendimaterjali tootjad, seda kasutavad tootmiseettevõtted, lõpptarbijad kui ka pakendiringega seotud omavalitsused ja jäätmekäitluse ettevõtted. "Nende koostöö aitab kindlasti välja arendada uusi biolagunevaid materjale, mille ökoloogiline jalajälg on väiksem võrreldes tavaliste plastimaterjalidega ning soodustab pakendite ringlust," märgivad uurijad.

Viktoria Voronova ja Marija Klõga kirjutavad koroonakriisi-aegsest tarbimisest ajakirjas Science of The Total Environment.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: