Suurem osa Toidupanka sobivast kaubast lõpetab prügikastis või loomade ees

Foto: ERR

Ehkki puudust kannatavaid inimesi abistavasse Toidupanka jõudis möödunud aastal enam kui 2,4 miljonit kilo toidukaupa, moodustab see äraviskamisele minevast või loomade ees lõpetavast toidust vaid murdosa.

Möödunud aastal sai Toidupank annetajatelt, enamasti supermarketitelt ja maaletootjatelt, umbes kahe miljoni kilo jagu toitu. Oma panuse andsid ka tootjad, talunikud ja toitlustuskohad. Sellele lisandus 400 tonni jagu Euroopa Liidu toiduabi.

"Tihti on toitu liiga palju tellitud või ostetud või on "parim enne" või "kõlblik kuni" kuupäev lähedal. Mõnikord on lihtsalt mingi väike praak, näiteks on etikett vale koha peal," loetles saates "Osoon" Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

Tootjate kaudu Toidupanka jõudev toit ei pruugi olla alati kõige värskem või ei vasta partii seatud kvaliteedinõuetele. Näiteks pole mahla või majoneesi värv täpselt samasugune kui tavaliselt. Supermarketid ei pruugi tahta aga panna müügile konserve, mille säilimisaja lõpuni on jäänud kolme aasta asemel alles vaid kaks. Samas on taoline toit endiselt söögikõlbulik ja tervislik.

Arenguruumi jagub

Kuigi Toidupangale annetatava toidu hulk on aasta-aastalt kasvanud, on veel kõvasti arenguruumi. Viimati 2016. aastal Stockholmi Keskonnainstituudi tehtud uuringust tuli välja, et kõige rohkem võib jõuda Toidupanka neljandik ülejäävast, kuid söögikõlbulikust toidust. "See tähendab, et 3/4 ikka läheb prügimäele või loomadele. Meie töö on kogu aeg rääkida maaletoojatega, tootjatega ja supermarketitega. Õnneks on ladu (praegu) täis ja toitu tuleb päris palju," sõnas Boerefijn.

Eriti palju on hakatud Boerefijni sõnul toidu annetamisele tähelepanu pöörama viimase aasta jooksul. "Õnneks nüüd paljud firmad annavad meile seda. Võib-olla vanasti ikka see toit läks lihtsalt prügimäele või loomadele, mis on muidugi täitsa ebaeetiline, kui see toit on mõeldud inimestele," lisas tegevjuht.

Täiendav abi kulub ära. Koroona-aastal on kasvanud abivajajate arv kaks korda ja terve Eesti peale ligikaudu 50 protsenti. Näiteks detsembris küündis nende arv kokku ligikaudu 13 000 inimeseni, mis moodustab peaaegu ühe protsendi Eesti elanikest. Paljude sissetulek on väga väike, teistel kulub sellest suur osa ravimitele või on neil suurem pere.

Toidu annetamise tulevik
Annetatava toidu kvaliteedile pole võrreldes Toidupanga algusaegadega Piet Boerefijni sõnul järeleandmisi tehtud. Küll on aga eri ministeeriumite ja ametite koostöös valminud täpsed juhendid, millistel tingimustel ja kuidas saab võtta vastu isegi "parim enne" kuupäeva ületanud toitu.

"Siin ei ole enam mingeid küsimusi. Nüüd firmade jaoks on ka palju lihtsam toitu meile anda, sest nad teavad, et kõik on legaalne. Kõik on kooskõlastatud, kontrollitud, siin ei tule mingeid probleeme või skandaale," märkis tegevjuht.

Omad probleemid on siiski jäänud. Näiteks pakitakse ülejääv toit samasugustesse kastidesse, kus leidub kümneid eri tooteid. Neist igaühe säilimiskuupäeva tuleb kontrollida. Mõnikord pole see aga loetav või algkeelest sootuks valesti tõlgitud, kas toodud kuupäev märgib "parim enne" või siiski "kõlblik kuni" tähtaega.

Toidupanga võimalusi on avardanud suuresti külmikautode ja sügavkülmutite hankimine. Viimane võimaldab vähendada raisku mineva liha hulka ja sellega seonduvat keskkonnakoormust. Näiteks on vaja kilo veiseliha tootmiseks 20 000 liitrit vett. "Kui kõik see liha ja need vorstid lähevad raisku, siis on see väga halb keskkonnale. Võime need kõik viimasel "kõlblik kuni" kuupäeval sügavkülmutada, saame pikendada seda veel kahe kuu võrra," selgitas Boerefijn.

Sellele lisandub inimtegur. "Millest pered täna tegelikult puudust tunnevad, on liha- ja ja kalatooted ja muu selline. Kauplused võiksid need sügavkülmutada ja siis Toidupangale annetada," märkis Toidupanga vabatahtlik Pille. Suuremate Eestis tegutsevate kaubanduskettide puhul on juba edu saavutatud, seda teevad Maxima kõrvale jättes mõningal määral kõik peale Maxima.

Edusammudele vaatamata nentis Boerefin, et ühiskonnas on raiskamist küllaltki palju. Näiteks ei pöörata piisavalt tähelepanu, kas pakendil olev kuupäev on "parim enne" või "kõlblik kuni". "Nad kardavad võib-olla, et see toit ei ole enam söögikõlbulik, vaid on ohtlik või ebatervislik. Tegelikult inimene peab ise lihtsalt õppima, alati kasutama, silmi, nina ja keelt, et vaadata, kas see toit on söögikõlbulik. See ei ole väga keeruline," sõnas tegevjuht.


Vaata nippe toidu säästmiseks ja muud põnevat keskkonnakuu erilehelt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: