Poekett: toidukadu on kauplusele puhas kulu

Foto: ERR

Ehkki pool toidukaost tekib kodudes, läheb ka poodides palju toitu raisku. "Osoon" uuris Rimi Eesti esindajatelt, miks jääb toit poeletile seisma ja kuidas saaks poed aidata toitu päästa.

Vaido Padumäe (Rimi Eesti tegevjuht)

Mida saab teha üks toidupood selleks, et vähem toitu läheks kaotsi?

Kõigepealt, ma arvan, et iga ettevõte peaks mõtlema, kuidas oma põhitegevust teha nii, et sellest jääks võimalikult väike jalajälg. Meie põhitegevus on toidu müük ja selle tõttu me kindlasti peame mõtlema selle peale, mida meie saame teha selleks, et toitu läheks vähem kaotsi. Olgu see siis meie enda kauplustes ja igapäevastes toimetamistes, aga teistpidi saame kindlasti soovitada ja nõu anda ka meie tootjatele-tarnijatele. Kindlasti saame ka natuke anda soovitusi meie tarbijatele, et kuidas kodus vähem toitu läheks kaotsi.

Kuidas saab üks toidupood siis planeerida, et klientidele pakutav toidukaup jääks võimalikult vähe üle?

Eks see hakkab pihta hästi palju sellest, mis on meie sortiment, mida me igas poes pakume ja mis on kogused, mida iga päev, igas erinevas poes võiks klientidel olla huvi osta. Selle planeerimine, arvestades inimeste soove, käitumist ja ilma ja mida kõike veel, ei ole ju üldse lihtne. Inimene ei ole ratsionaalne ega tarbi teatavasti nii-öelda väga lineaarselt, vaid meil on erinevad soovid ja huvid.

Samas ma näen, et täna ka tehnoloogia järjest tuleb meile appi - aitab paremini planeerida, mis kogused erinevatel ajahetkedel erinevates poodides võiksid riiulil olla. Tehnoloogia on viimastel aastatel juba teinud suure hüppe edasi ja ma näen, et see on kindlasti üks võtmelahendus ka tulevikus.

Kas siis kusagil mõni tehisintellekt arvutab? Selgitame veidi lähemalt.

Jah, tehisintellekt on täiesti õige sõna siin. Kõigepealt kaupade tellimine ja planeerimine kaupluses täna ei ole kaugeltki enam inimese igapäevane töö. Selle teeb tegelikult juba täna ära väga paljuski arvuti ja algoritmid lähevad aasta-aastalt järjest paremaks ja täpsemaks ning suudavad palju paremini ennustada mustreid, kuidas inimeste käitumised erinevatel kuudel, erinevatel hooaegadel, erinevates poodides tegelikult muutuvad. Need on praktilised näited, kus tehnoloogia saab tulla appi.

Kui me räägime nüüd mastaapidest, siis kui palju jääb toidukauplustel toitu üle?

Aus ja otsekohene vastus oleks, et liiga palju jääb üle. Numbrites rääkides, Rimi näitel on see suurusjärk 3000 tonni aastas. See on väga arvestatav kogus, millest küll jah, arvestatava osa me suudame ka täna annetada Toidupangale. See osa on aasta-aastalt kasvanud, aga siiski liiga palju toitu lõpetab täna prügikastis.

Me tegime korra arvutuse, et kui võtaksime Baltikumis nüüd kõikide Rimi-kaupluste pealt kokku summa, mis täna lõpetab prügikastis, siis selle eest võiks ehitada umbes 13 supermarketit.

Kas kuidagi saab siis kauplus veelgi täpsemalt toitu müügile panna?

Kindlasti saab, ja kui me vaatame enda näitel, mis viimaste aastate trend on, siis rõõm on tõdeda, et on meie toidukaod on hakanud samm-sammult vähenema. Samas kindlasti saab veel palju ära teha.

Teiselt poolt me ilmselt peame aru andma, et päris nulli kaubanduses ei jõua toidukaod mitte kunagi. Vähemalt sellist valemit ei ole kusagil maailmas veel leiutatud. See ei tähenda, et me ei saaks või ei peaks täna veel pingutama, et kadusid iga päev vähendada.

Veel kord: minu nägemuses tehnoloogial saab olla järjest ja järjest suurem roll, et aidata klientide vajadust järjest täpsemalt ja paremini planeerida.

Kui me sageli võrdleme ennast teiste riikidega, siis kas toidukaupluste puhul on tuua mõni näide, et välisriikides on asjad hästi korraldatud?

Me oleme vaadanud ka teistele turgudele ja ega see on paras väljakutse väga paljudele jaekettidele väga paljudes maades. Näitena võiks tuua paar head ideed. Üks on Rootsi turult, kus on tehniline platvorm aidanud viia kokku kaubandusketis üle jääva toidu ja teistpidi restoranide vajaduse või võimaluse sellest samaks õhtuks toitu valmistada. See on üks väga huvitav näide.

Teine näide, mille ma tooks, oleks Inglismaa turult. Sealse turu üks tegijatest, Tesco, on pannud püsti tehnilise platvormi, kuidas aidata kätte jääval toidul jõuda abivajajani. Kui meil on teatavasti aktiivne koostöö Toidupangaga, siis nemad on leidnud lahenduse, kuidas kasutada ka igat ostjat. Ehk kui ma täna nagunii tulen poodi oma külmkapivarusid täiendama, siis miks ma ei võiks võtta samas trepikojas või minu majas elavale, võib-olla abivajajale, abipaki juba kaasa?

Selles lahenduses on riigi panuse abil kokku viidud abivajajad ja tehnoloogia partnerid, kes aitavad lahenduse tehniliselt katta. Teistpidi on kõigi meie enda panus, kuidas toit tõesti jõuaks abivajajani ja saaks lõpuks päästetud.

Mida toidu tarvitamise ahelas veel annab ära teha, et olukord paraneks ja meil õnnestuks toitu raiskuminemisest säästa?

Arvan, et me kõik selles ahelas peame pingutama, alates meist endist kui tarbijatest kodudes. Meie kui kaupmehed ja toidutootjad, restoranid - ma arvan, et kõigil on siin oma panus anda, et maailmas läheb ligi üks kolmandik kogu toodetud toidust kaotsi. See on ilmselgelt väga suur raiskamine. Eesti näitel on see summa suurusjärgus sada miljonit eurot. Siin on kindlasti palju-palju ära teha meil kõigil.


Andrija Arro (Rimi Eesti turundusjuht)

Millal ja millistel põhjustel tuleb toidukaup võtta riiulitelt maha?

Alustaksime võib-olla otsast, kuidas üldse toiduring kauplustes välja näeb. Eelkõige tuleb ju kaup läbi meie logistikakeskuse meie koostööpartneritelt ja jõuab meie kauplustesse. Kaupluse personal pakib kauba lahti, paneb riiulitele ja siis oleme ostuprotsessiks valmis. Edasi klient tuleb poodi, valib omale sobiva ja loodetavasti kasutab selle omale sobival toiduvalmistamise korral ära.

Võib aga juhtuda nii, et kaup jääb toiduriiulitele alles. Meie personal jälgib iga päev, mis kaubariiulitel toimub: kas midagi hakkab aeguma? Kui midagi hakkab aeguma, siis see kogutakse kõik kokku ja omakorda annetatakse nii palju kui võimalik Toidupangale.

Toome mõned toidukaubad näitena: mis puhul ja miks võetakse toit müügilt maha?

Põhjuseid, miks toidukaubad riiulitelt eemaldatakse, on mitmeid. Peamine põhjus on see tõepoolest, et kuupäev saab kätte. Kuupäevasid on kahte sorti, on "parim enne" ja "kõlblik kuni". "Kõlblik kuni", tähendab, et kui toit aegub näiteks 15. aprillil, siis 16. aprillil enam seda tarbida ei tohiks.

Kui nüüd "parim enne" on 15. aprillil, siis see on toiduaine, mida tegelikult võib veel tarbida ka järgnevatel päevadel ja kuudel, olenevalt konkreetsest toiduainest. See on üks põhjus, miks neid ära korjatakse.

Kui näiteks toidu välimus ei vasta kvaliteedinõuetele, on see üks põhjus, miks toiduained riiulilt eemaldatakse. Võib ka näiteks olla, et pakendid on katki mingil põhjusel. Veel üks põhjus on, et meie külmaahel on katkenud. Näiteks, ütleme, et klient jalutab korviga meil saalis ringi, ühel hetkel otsustab ikkagi ostust loobuda ja jätab korvi keset saali. Siis kõik need värsked kaubad, mis tal korvis on, tuleb tegelikult maha kanda.

Mis saab sellest toidust edasi, mida pood enam letile panna ei saa ja peab müügilt ära korjama?

Suur osa kaubast, mida me korjame letilt ära, läheb Toidupangale ja läbi Toidupanga abivajajatele. On ka teatud kogus, mis satub lõpuks prügikasti - see on nõndanimetatud kolmanda kategooria kaup, mis läbi meie jäätmekäitlejast koostööpartneri läheb hävitamisele.

Mida saab pood teha toidu raiskamise vähendamiseks?

Toidukadu kauplustes on ju puhas kulu ja kauplused püavad igapäevaselt seda vähendada nii palju, kui on võimalik. Kõige suurem tegevus, mida teha saab, on tellimuste optimeerimine, ehk et me suudaks tellida nii palju kaupa, kui klient poest soovib.

Päris palju käib ka sortimendi kujundamine puhtalt selle järgi, mida ostetakse ja soovitakse. Väljapanek käib selle järgi, mida ja kui palju me välja paneme. Selle järgi käib ka logistika, et mitu tarnet meil poodi tuleb. Samuti kvaliteedikontroll puu- ja köögiviljaga näiteks, et meile tuleks hea kvaliteediga puuvili, mis kestaks kaua ja püsiks meie klientide koduski veel mitu päeva edasi. Kõikides nendes aspektides jälgitakse, et minimaliseeritaks kaubakadu lõpuks.

Me otsime ka võimalusi ja lahendusi koostöös erinevate startup'idega. Otsime ka erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Siin ongi meil üks projekt pooleli, kus katsetame toidu külmutamist. Ehk siis, proovime alles jäävat toitu külmutada ja anda see üle külmutatud kujul Toidupangale, et neil oleks ka paindlikkust rohkem selle kaubaga toimetamisel ja abivajajateni viimisel.

Kui me räägime kogustest ja mastaapidest, siis kui palju jääb toidukauplustes toitu üle?

Kokku, kui me räägime kaubandusest, toidukauplustest tervikuna, siis SEI- andmetel oli see 12 000 tonni aastas. See oli nüüd 2019. aasta uuring, kus tuuakse välja, et ühes suures toidupoes keskmiselt päevas jääb alles 127 kilogrammi toiduaineid, väiksemas või keskmises kuskil 29, väikeses viis. Nii et need on suured numbrid ja päris palju on veel ära teha.

Esmaspäeval kell 20.30 uurib "Osoon, kuidas piirata raiskamist ja tegutseda selliselt, et ülejäänud toit ei jõuaks prügimäele. Teemat lahatakse jäätmekäitleja, tootja, kaupluse, toidukoha ja Toidupanga esindajatega. Vaata nippe toidu säästmiseks ERR-i keskkonnakuu erilehelt "Hoiame toitu".

Toimetaja: Airika Harrik

Allikas: "Osoon"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: