""Kõlblik kuni" puhul öeldakse, et kuupäev kukkus ja seda tõesti kasutada ei tohiks, sest toiduaines endas võib hakata tekkima teatud mikroorganisme, mis võivad meie tervisele kahjulikud olla. Võime saada sealt toidumürgituse ja see on tõesti ohtlik," ütles Holsting saates "Terevisioon". "Kõlblik kuni" tähtaja ületanud toitu ei tohiks tema sõnul jagada ka näiteks toidujagamiskapis.

"Parim enne" tähendab Holstingu sõnul, et toidu kvaliteet võib hakata märgitud kuupäevast langema, kuid see kvaliteedikadu pole ohtlik. "Kui näiteks maitseainete peale mõelda: selle hetkeni on tõesti kõik vürtsikas ja lõhnav, aga sealt edasi kõik omadused natuke langevad," selgitas ta.

"Parim enne" kuupäeva kukkudes peaks inimene jälgima, kas toidu pakend on terve. Holstingu sõnul võib augu kaudu pakendisse sisse pääsenud õhk mõjutada toidu kvaliteeti veidi kiiremini. Kui aga pakend on juba avatud, aitab toitu säilitada õige hoiustamine. Näiteks jahu- või maitseainepakke saab nõustaja sõnul õhukindlalt uuesti sulgeda. "Kui jahu on hoitud nii, nagu juhised ette näevad ehk tavaliselt pisut jahedamas ja pimedas, siis sellest võib küll edasi kooki teha," märkis ta.

Liha söö kohe, šokolaadiga võid oodata

Kõik toiduained ei säili aga ühtmoodi kaua. "Liha, kala, piimatooted – need kahjuks riknevad kiiresti," sõnas Külli Holsting. Ta lisas, et liha-, kala- ja piimatooted ei kõlba süüa ka "parim enne" kuupäeva kukkudes.

Teisipidi kõlbavad tema sõnul endiselt süüa kuivained, millel ka "kõlblik kuni" on möödas. Kuupäeva möödudes võib süüa veel tange, kruupe ja muid teraviljatooteid, aga ka näiteks näkileibu ja maiustusi. "Šokolaadi näiteks kindlasti ei tasu ära visata, kui te mõtlete, kui kaugelt see tuleb ja millise ökoloogilise jalajäljega see on meieni jõudnud," selgitas Holsting.

Šokolaadi peale ajaga tekkiv valge kiht tema sõnul ohtlik pole. Kes leiab, et valge kihiga šokolaad pole niisama pakkumiseks piisavalt kena, võib selle ära kasutada näiteks küpsetistes.

"Konservi puhul tuleb vaadata, kas see hakkab vaikselt juba kummi kiskuma või mitte," soovitas Holsting veel. Kui liha- või kalakonserv tundub kummine, võib selles juba elutseda botulismibakter ehk konserv tuleb ära visata. Samuti tuleb nõustaja sõnul liha- või kalakonservide puhul tähele panna, kuidas toode on valmistatud. Kohaliku jahimehe või väiketootja konserv ei pruugi seista sama hästi kui suurtööstuse toodang.

Kaunviljakonservide puhul ei pruugi see Holstingu sõnul aga nii suur mure olla. Herne-, oa- või läätsekonservi soovitab ta kahtluse korral ise uudistada. "Teha konserv lahti, olla valmis ise maitsma seda, nuusutada seda kindlasti, vaadata, kas värv on muutunud – ehk, kuidas see tundub sulle," ütles ta.