Restoranipidaja: söögikohad võiksid luua ühise toidupäästmisäpi
Keskkonnakuu raames vestles "Osoon" Dereku Burgeri restoranipidaja ja peakoka Fleur Sprenkiga toiduraiskamisest toitlustuses. Ehkki just koroonakriisi ajal on restoranidel raskem oma müüdavaid portsjone planeerida, näeb Sprenk lahendust toitlustajate omavahelises koostöös.
Mis toit sul praegu valmib?
Hetkel ma tegelen Dereku burgeri grillkastme tegemisega. Meie köögis on nimelt selline hea tava, et me ei viska mitte midagi ära. Kõik tomatid, mis on natuke pehmeks läinud või ei ole enam nii söömiskõlblikud, selles mõttes, et need ei ole nii apetiitsed, me paneme kastmesse. Samuti kõik jäägid nagu petersell, küüslauk, tomat-kurk läheb siia potti.
See on minu vanaema vana salaretsept, et köögis midagi ära ei viska, sest me oleme seda ise kasvatanud, kunagi ise kastnud, hoolitsenud. Taldriku peale ühtegi ampsu järgi ei jäetud, enne laua tagant ära ei saanud. Seda printsiipi kasutame siin köögis samuti.
Sedasama põhimõtet annab siis tegelikult toitlustuskohtades ja söögikohtades rakendada ja võtta appi nipp, et kasutada need toiduained ära?
Absoluutselt. Ma olen tegelikult väga rahvusvaheline kokk ja reisinud palju erinevates riikides. Pean tõdema kurbusega, et sadade kilode, tonnide viisi isegi, on toitu läinud prügikasti. Seda on väga kurb vaadata, kui sa tead, et kellelgi on kusagil kõht tühi ja sellest tegelikult saaks midagi veel teha ja päästa.
Tänu sellele, mida me siin praegu teeme, oleme proovinud koostööd teha väga palju ka Toidupangaga. Nad on minule appi tulnud, sest mul ei ole aega sellega tegeleda, kuhu toit pärast edasi läheb.
Teie teete valmis ja Toidupank tuleb järele. Kui nüüd rääkida veel nippidest, mida annab ühes sellises köögis toidu päästmiseks teha, mis oleks järgmine?
Ma usun, et tegelikult me võiksime ühineda, erinevad restoranid. Näiteks ongi tulnud uus tegija turule – Food Angels, kes päästab toitu samuti, et see ei läheks raisku. Restoranidel jääb alati mingi toit üle, kasvõi viis portsu, neli portsu, üks ports – ka see on kellegi tühi kõht.
Ma loodan, et sellest areneb tore koostöö. Mitte ainult Dereku Burgeril, vaid kõigil restoranidel, kes veel siin elus on. Loodan, et saaksime koostööd teha ja tekiks ühine äpp. Näiteks täna õhtul jäi mul järgi viis saiapätsi, mida ma järgmine päev kasutada ei saa. Külmutame ja pakime need ära. Toidupank tuleb järele ja nemad jälle jagavad edasi, et ringlus käiks.
Siin on nüüd teie burgeriköögi teine toidupäästmise nipp. Valmib siis supipõhi Toidupanga jaoks, kas mul on õigus?
Jaa, absoluutselt. Näiteks siin on nüüd "Rebaseonu", kes teeb suitsupeekonit meile, Dereku burgeri vahele. Kõhuääred, mille ta muidu viskaks ära, toob ta mulle lausa tasuta. Ma kasutan neid nüüd näiteks kollase hernesupi valmistamisel, mis on väga maitsev. Ega see kõhuäär ei ole ju halvaks läinud, tal lihtsalt ei ole kaubanduslikku välimust ja sellist ma burgeri vahele ei pane.
Just! Samas maitseandjana ja liha osana supis on see ideaalne. Tegelikult täiesti söödav ja suurepärane toit.
Samuti jälle üks võimalus mitte toitu ära visata. Siin on mul juba eelnevalt likku pandud näiteks herned. Need ma sain ühe kaupmehe käest, kes müüs 15 sendiga pakk ja vaata, kui palju suppi ma siit tegelikult saan. Nii et ma arvan, et nädala lõpuks 300 portsu kokku saada on väga lihtne. Missioon täidetud.
Kui suur probleem siis tegelikult toitlustuses on see, et toitu jääb üle ja see kipub raisku minema?
Toitu jääb alati üle, sest kõik päevad ei ole vennad. Vahel jääb rohkem, vahel vähem. Eriti jääb üle kriisiajal, kus inimestel on väga raske kodudes, sest paljud on tööst ilma jäänud. Seda projekti ma olen nüüd vedanud Toidupangaga koos aasta. See on osutunud väga edukaks ja inimesed toovad ise mulle juurikaid. Meil on püsikliendid - täna tõid kaks toredat pensionäritädi mulle purgid, mille sisse ma panen pärast supi. Niiet see läheb omakorda ringlusesse ja needsamad kliendid toovad ka purke tagasi.
Praegu on ju raske aeg kõikidele toitlustajatele, üleüldse. Mis motiveerib hoopis panustama, et toitu viia abivajajateni?
Hetkel me pingutame selle nimel, et kohad jääks üldse ellu: et oleks rendid ja palgad makstud ja tooraine tellitud. Tooraine, mis meie juurde tasuta jõuab, peame ka tasuta ära andma, siis see tuleb pärast tagasi. Kui jälle uksed on avatud, tulevad ju kliendid hea meelega uuesti.
Ma kujutan ette, et toidukohtadel on küllaltki raske planeerida täpselt portsjoneid, mida nad müüvad. Kuidas teha nii, et söögid ei läheks kaotsi?
Ma usun, et see ongi võti, kus me peame koostööd tegema, näiteks Toidupank või Food Angels. Kõige parem on, kui inimesed helistavad otse restorani. Võtate oma purgikese kaasa ja tulete otse järele.
Nii et ärge kannatage tühja kõhtu. Tulge julgesti, viige oma vanaemadele-vanaisadele, lastele. Emmed-issid, kes te olete kodukoolidega ületöötanud, meie teeme selle töö teie eest ära.
Me paneme supi kuumalt purki, jahutame maha, külmutame ära ja siis iga pühapäev või esmaspäev käib Toidupank vastavalt võimalustele. Neid suppe me siin ikka keedame iga päev, sest iga päev jääb kusagilt midagi järgi.
Kui palju üleüldse laiemalt selliseid põhimõtteid köökides järgitakse, et toit ei läheks raisku?
Ma pean tunnistama kurbusega, et olen väga suure kogemusega kokk olnud rahvusvaheliselt. Kõige suurem toiduraiskamine, mida mina oma toidutegemise ajaloos mäletan, oli siis, kui olin meremees laevade peal. See oli lihtsalt kurb vaadata, et läks, ma arvan, ikka tonnide viisi ilusat sisefileed, kala ja kalamarja raisku. Mina kui lihtne Saaremaa tüdruk vaatasin pisarad silmis, et see ei ole võimalik.
Paraku tol ajal sellega ei tegeletud, olid mingid teatud reeglid ja piirangud. Usun siiski, et maailm muutub, meie muudame seda, hoiame kokku ja me kõik võidame.
Mis on kuldreegel, kuidas ei läheks köökides toit raisku?
Ma usun, et igal õhtul, kui me siin lõpetame, siis koka ülesanne on ikkagi visualiseerida, nuusutada, vaadata, maitsta ja asi purki panna. Usun ka, et koostöös peitub võti. Ehk inimesed, mõelge rohkem ja minge palun täis kõhuga poodi, ärge ostke rohkem kui vaja. Uskuge mind, teil jääb nii mõnigi kopikas alles ja võib-olla saate endale kunagi ilusa reisi lubada hoopis selle eest.
Esmaspäeval kell 20.30 uurib "Osoon, kuidas piirata raiskamist ja tegutseda selliselt, et ülejäänud toit ei jõuaks prügimäele. Teemat lahatakse jäätmekäitleja, tootja, kaupluse, toidukoha ja Toidupanga esindajatega. Vaata nippe toidu säästmiseks ERR-i keskkonnakuu erilehelt "Hoiame toitu".
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Osoon"