Eestis visatakse igal aastal ära umbes 167 000 tonni toitu. Iga eestlane raiskab keskmiselt 127 kilogrammi toitu aastas, samal ajal kui paljud pered elavad toidupuuduses. Toiduraiskamine pole üksnes majanduslik ja sotsiaalne probleem, vaid tõsine keskkonnaküsimus. Toodetud, kuid raisatud toit tähendab asjatut energia, vee ja maaressursside kulu ning suurendab kasvuhoonegaaside heidet.

Näiteks võib üks Eesti supermarket müümata jäänud 46 tonni toidu tõttu paisata aastas atmosfääri märkimisväärne kogus süsinikdioksiidi. Kui aga see toit päästa ning jagada abivajajatele, väheneb nii ressursside raiskamine kui ka  keskkonnamõju. Just seetõttu on Eestis ja maailmas levimas toidujagamine – praktika, mille eesmärk on päästa söömiskõlblik toit prügikastist ning jagada see inimestele, kes soovivad päästetud toitu tarbida.

Toidupäästmine läbi ajaloo

Toidupäästmine sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides, kui Arizonases Phoenixis loodi esimene toidupank. Selle eesmärk oli päästa söömiskõlblik toit ning jagada see puudust kannatavatele peredele. Idee levis kiiresti Kanadasse ja Euroopasse, kus toidupangad hakkasid päästetud toitu jaemüüjatelt ning tootjatelt abivajajatele jagama.

Eestis loodi esimene toidupank 2010. aastal. Praeguseks on Eestis 16 toidupanka ja üks harukontor, mis koguvad kokku jaekaubandusest pärit ülejäägid ning jagavad neid abivajajatele. Näiteks 2022. aastal päästeti Eestis 4,3 miljonit kilogrammi toitu ning sellega aidati enam kui 18 000 inimest.

Lisaks toidupankadele tekkisid 1990ndatel vabatahtlikud toidujagamise algatused, kus restorani- ja poeköögi ülejäägid jõudsid abivajajateni. Aastal 2012 Saksamaal alguse saanud toidujagamise (foodsharing) liikumine inspireeris ka eestlasi. Aastal 2019 loodi Tartus esimene toidujagamiskapp – vabalt ligipääsetav kapp, kuhu igaüks saab jätta söömiskõlblikku toitu või sealt seda võtta.

Tartu Foodsharing – kogukondlik lahendus

Tartu Foodsharing (Tartu toidujagamine) sai alguse lihtsast ideest ning kasvas kiiresti oluliseks kogukondlikuks algatuseks. Karlovas avatud esimene toidujagamiskapp pani alguse vabatahtlike võrgustikule, mis hõlmab erinevaid piirkondi Tartus ja teistes Eesti omavalitsustes. 

Kapid on kergesti ligipääsetavad ning asuvad näiteks turgude, ülikoolide ja rahvarohkete tänavate läheduses. Lisaks toidujagamisekappidele korraldab Tartu Foodsharing hilisõhtuti avalikke toidujagamisi, kus toit jagatakse võrdselt kõigi kohale tulnud inimeste vahel. Toidujagamise toimumisest teavitatakse eelnevalt sotsiaalmeedia vahendusel. 

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tudeng Merli Ilma uuris oma magistritöös "Toidupäästmisalgatused Eestis" põhjalikult Tartu toidujagamiskappide kasutajate harjumusi. Samuti uuris ta inimeste motivatsiooni kappe kasutada. 

Töö tulemustest selgus, et kappidest toiduvõtjad moodustavad väga mitmekesise rühma, kuhu kuuluvad tudengid, pensionärid, üksikvanemad, madala sissetulekuga pered ja keskkonnateadlikud kodanikud.

Peamiselt motiveerisid inimesi soov vähendada toiduraiskamist, säästa raha ning panustada kogukonda. Paljudele oli oluline seegi, et toidupäästmine annab võimaluse teha midagi keskkonna heaks. Samas pakkusid kapid tugevat kogukonnatunnet, sest nendega seoses leiti uusi tutvusi ja mõttekaaslasi. 

Kuigi toidujagamiskapid on populaarsed, tõi Ilm oma uuringus esile mitmed väljakutsed. Näiteks vajavad kapid regulaarset hooldust ning puhastamist, et tagada toiduohutus ja meeldiv kasutajakogemus. 

Lisaks tunnistasid mõned kasutajad, et pelgavad kapi kasutamisel teiste hinnanguid – nad arvavad, et teised peavad neid abivajajateks. Pigem eelistatavad nad kappi kasutada ajal, kui teisi kasutajaid või vabatahtlikke läheduses ei ole. Selle probleemiga aitaks Ilma sõnul võidelda teadlikkuse tõstmine: toidujagamine, mida korraldab Tartu Foodsharing, on mõeldud kõigile, kes soovivad panustada toiduraiskamise vähendamisse.

Töö põhjal soovitas Ilm suurendada ka kappide arvu ning paigutada neid rohkematesse kohtadesse, et need oleksid hõlpsamini ligipääsetavad suuremale hulgale inimestele. 

Toidupäästmise võimalused Eestis

Eestis on mitu inspireerivat algatust, mis püüavad vähendada toiduraiskamist ja edendada kogukondlikku solidaarsust. Eesti Toidupanga ja Tartu Foodsharing'u kõrval toimetab näiteks Roheline Vald, mis on toonud turule taastuvenergial töötavad toidujagamiskapid. Tallinnas tegutseb FudLoop, tasuline toidujagamise platvorm, mis ühendab kasutajad tellimuspõhise süsteemiga.

Digiajastu pakub toidupäästmiseks uusi võimalusi. Kuigi rahvusvahelised rakendused nagu "Too Good To Go" ja "Olio" pole veel Eestisse jõudnud, on nende kasutusele võtmine lähiaastatel tõenäoline. Need platvormid ühendavad toidupakkujad ja päästjad, pakkudes inimestele võimalust päästa mugavalt toitu restoranidest ning poodidest.

Toidupäästmine algab väikestest sammudest. Kui sul on kodus kõlblikku, kuid ülejäänud toitu, vii see lähimasse toidujagamiskappi. Mõtle oma ostud hoolikalt läbi ning väldi liigset raiskamist. Vabatahtlikuna saab toetada kohalikke algatusi, nagu Eesti Toidupank või Tartu Foodsharing, et toit jõuaks kauplustest toidukappidesse. 

Kõige olulisem on tõsta teadlikkust ja jagada sõnumit, et toidujagamine pole ainult abivajajatele. See on lahendus, mis toetab jätkusuutlikku tarbimist ning kogukonda tervikuna.

Toidupäästmine on osa üleilmsest liikumisest, mis aitab saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke – sealhulgas toidujäätmete vähendamist poole võrra aastaks 2030. Eestis on sel teekonnal oluline roll nii toidupankadel kui ka kogukondlikel algatustel, mis inspireerivad üha rohkem inimesi astuma samme raiskamise vähendamise ja kestliku tarbimise poole.