Magistritöö: kallima pandiga kaob vähem kordusnõusid

Eesti kontserdikorraldaja kogemus näitab, et külastajad eelistavad üritusel võimalikult lihtsasti kasutatavat pandinõude lahendust, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži lektor Annika Joy Meitern, tööstusökoloogia programmijuht Jane Raamets ja lõputöö autor Anete Vabarna.
Viimaste aastate jooksul on ürituste korraldamises toimunud märkimisväärne muutus – kasutusele on võetud pandisüsteemid. Uuenduslik lähenemine on muutumas uueks normaalsuseks kogu maailmas. See pakub lahendust ühekordse plasti probleemile ja edendab jätkusuutlikku tarbimist. Näiteks Müncheni Oktoberfest, maailma suurim õllefestival, võttis pandisüsteemi kasutusele juba 1980. aastatel. Tulemus on muljetavaldav: üle 90 protsendi klaasidest tagastatakse.
Pandisüsteem üritustel on lihtne, kuid tõhus. Külastajad maksavad väikese lisatasu jookide eest, mida serveeritakse korduvkasutatavates topsides. Tagastades topsi, saavad nad oma raha tagasi. See motiveerib inimesi prügistamist vältima ja vähendab märkimisväärselt ürituste keskkonnajälge. Kuigi esialgne investeering pandisüsteemi võib olla ürituse korraldajale suurem, tasub see pikemas plaanis ära, sest korraldajad peavad vähem kulutama koristusele ja jäätmekäitlusele.
Peamised Eestis levinud pandisüsteemid
Eestis toimub igal aastal hinnanguliselt 600 avalikku üritust, kus tekib paratamatult suurel hulgal jäätmeid, eriti ühekordselt kasutatavaid plasttopse. Lahendusena on ka Eestis üha enam üritusi võtnud kasutusele korduskasutatavad pandisüsteemid.
Üks oluline tegija on Eesti Pandipakend, kes hakkas juba 2018. aastal looma panditopsi süsteemi, et vähendada tekkivate prügikoguste mahtu. Nende topsid on valmistatud Euroopas polüpropüleenist, titaanist ja polükarbonaadist, mis võimaldab ühel topsil vastu pidada kuni 100 pesukorda.
Ürituse korraldajal on kaks võimalust: kas rentida panditopsid ja hallata tagastusprotsessi ise või kasutada Pandipakendi pandinõude kogumisteenust. Külastaja maksab joogi või söögiga koos pandi topsi eest rendiraha, mille saab tagasi, kui topsi tagastab. See motiveerib külastajaid ürituse alal topse prügikastide asemel tagastuspunktidesse viima.
Konkurentsi pakub ka Ringo Eco oma nutilahendusega, kus igal topsil on QR-kood. Külastaja maksab samuti rendiraha, kuid topsi tagastades lisab QR-koodi skännides Ringo rakendusse oma andmed. Kui tops on pesula läbinud, tagastatakse raha automaatselt külastaja pangakontole. See lihtsustab tagastusprotsessi nii külastajale kui ka korraldajale. Küll aga võib selline kiire nutilahendus vanemale põlvkonnale keerukaks osutuda.
Pandisüsteemide võrdlus
Sel kevadel kaitses Anete Vabarna Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis tööstusökoloogia erialal magistritöö teemal "Korduvkasutatavate nõude pandisüsteemi rakendamise potentsiaal Treski ürituste näitel". Töö eesmärk oli võrrelda erinevate pandisüsteemide efektiivust ja kasutajamugavust.
MTÜ Treski Küün asutati 2016. aastal ning tegutseb Treski brändi nime all, keskendudes kontsertkoha haldamisele ja ürituste korraldamisele. Nende korraldatav Treski inspiratsiooni- ja muusikafestival on kujunenud populaarseks sündmuseks, meelitades külastajaid üle Eesti ja ka välismaalt. Keskkonnasõbralikkuse poole püüeldes on Treski katsetanud erinevaid korduvkasutatavate topside süsteeme, otsides parimat lahendust oma ürituste jaoks.
Treski on oma sündmustel katsetanud nii Panditopsi kui ka Ringo lahendust. Külastajate seas tehtud küsitlusest selgus, et enamik inimesi eelistab Panditopsi lahendust – 65 protsenti küsitletutest soovib pigem kohe sularaha kätte saada, kui hiljem Ringo äpiga jännata. Samas tõid paljud Ringo eelisena välja, et topsi tagastamiseks ei pea järjekorras ootama.
Treski on katsetanud tavapäraselt Eestis levinud panditaara hinda kaks eurot ja olulisemat kallimat hinda viis eurot. Tagastamise tõhususe tulemuste võrdlus näitas oodatult, et mida kõrgem on topsi pandisumma, seda rohkem pööratakse tähelepanu selle tagastamisele.
Treskis läks 2021. aasta suvel kahe-eurose panditaara hinnaga kaduma 11,4 protsenti topsidest. Samas 2022. aasta suvel viie-eurose panditaara hinnaga läks kaduma vaid 2,5 protsenti renditud topsidest. Küll aga esines viie-eurose panditaaraga ootamatu probleem. Nimelt hakkasid lapsed Treski ala pealt suurtes kogustes topse korjama, et nende eest raha saada.
2023. aasta suvel otsustati katsetada uut süsteemi, võttes kasutusele žetoonid. Iga klient sai topsi rentides kaasa žetooni ja topsi tagastades sai ta raha tagasi ainult sellisel juhul, kui tal oli alles nii žetoon kui ka tops. Süsteemi katsetati kolmel üritusel, kuid see ei töötanud loodetud kujul. Inimesed kaotasid žetoonid alatihti ära ja see tekitas külastajate seas rohkesti pahameelt.
2023. aasta suve teises pooles võeti katsetamiseks kasutusele Ringo süsteem. Korraldajate jaoks on Ringo tagastussüsteem kõige mugavam, kuna nad ei pidanud ise koha peal pandi kokku kogumisega tegelema. Samas tekitas uus süsteem alguses klientides pahameelt ja neid tuli abistada. Inimeste jaoks oli keset üritust pandi topside skaneerimine ja kontonumbri Ringo süsteemi lisamine ebameeldiv.
Siiski, kui inimestel on juba Ringo kasutamise kogemus varasemalt olemas, toimib süsteem hästi ja korraldajatel on enda sõnul palju kergem. 2023. aasta suvel kasutati Treskis nii Ringo kui ka Eesti Pandipakendi süsteemi ning kokku läks kaduma 9,3 protsenti renditud topse.
Sel, 2024. aasta suvel on Treskis kasutusel Ringo pandisüsteem. Kliendid maksavad 1,5 eurot pandi eest ja saavad tagastamisel ühe euro tagasi. Uuendusena on kohapeal Ringo tahvel, mis võimaldab pakendeid skaneerida ja telefoninumbrit sisestada ilma isikliku seadmeta. Vajadusel aitavad külastajaid ka Ringo esindajad.
Lisaks lubab Ringo telefonirakenduse uuendus nüüd pangakonto andmed sisestada hiljem, muutes protsessi kiiremaks ja mugavamaks. See lahendab varasema probleemi, kus külastajad pidid ürituse ajal kontonumbrit sisestama.
Pandisüsteemid maailmas
Maailmas laiemals onerinevaid pandisüsteeme palju. On tavapärane, et suured festivalid rakendavad korduvkasutatavate topside süsteeme. Electric Roskilde festivalil Taanis ostetakse näiteks topsid juba koos festivalipiletiga.
Tokyo Myfesti festivalil aga soetavad külastajad festivali alguses umbes 1000 jeeni (umbes seitse eurot) maksva nn ökopassi, mis sisaldab korduvkasutatavat tassi ja sööginõusid. Festivali lõpus saavad külastajad valida, kas tagastada nõud ja saada osa rahast tagasi või hoida need endale.
Hollandis kasutavad mitmed suured festivalid seevastu GO-süsteemi, kus külastajad ostavad festivali alguses GO-korduvkasutatava tassi. Iga joogi ostmisel vahetatakse kasutatud tass puhta vastu ning festivali lõpus saavad külastajad tassi tagastada ja pandi tagasi.
Belgias on laialt levinud Ecocup süsteem, kus tassid on disainitud spetsiaalselt igaks ürituseks, muutes need sageli kollektsioneeritavateks esemeteks. Picnic Iirimaal annab samuti võimaluse tops endale suveniiriks jätta või pant tagasi saada.
Brasiilia kuulsal Rock in Rio festivalil ostavad külastajad festivali logoga metallist nn ökotassi. Tass on disainitud viisil, et seda saab kinnitada rihma või koti külge, muutes selle kandmise mugavaks. Pärast festivali saavad külastajad samuti tassi endale mälestusesemeks jätta.
Vancouver Folk Festival Kanadas on kasutusele võtnud süsteemi, kus külastajaid julgustatakse kaasa võtma oma nõud. Neile, kes ei võta, pakutakse korduvkasutatavaid nõusid pandiga. Mõeldud on ka nõude pesemisele. Festivali territooriumile on loodud külastajatele mitu pesemisjaama. Samut julgustab külastajaid oma topse kaasa võtma Boom Festival Portugalis.
Šveitsis on populaarsust kogunud reCIRCLE süsteem, mida kasutatakse mitte ainult üritustel, vaid ka toitlustusasutustes. Kliendid maksavad 10 franki (umbes üheksa eurot) deposiiti korduskasutatava karbi eest, mida saab tagastada mistahes osalevasse restorani või üritusele, mis süsteemi kasutab. Süsteem on eriti populaarne tänavafestivalidel ja toiduturgudel.
Prantsusmaalt pärit Re-uz süsteemiga, mis on levinud ka Belgias, Saksamaal, Hispaanias, Portugalis, Inglismaal ja Kanadas, on võimaldab jälgida iga nõu kasutustsüklit. See annab väärtuslikku infot nõude kasutuse ja jaotuse kohta erinevatel üritustel. Süsteem hõlmab kogu protsessi disainist kuni pesemise ja ladustamiseni.
Saksamaal tegutsev ettevõte ÖkoCup jälgib samuti oma korduskasutatavate kohvitopside ja kausside liikumist. Nende topsid on üle 1000 korra korduskasutatavad ja topse saab pesta tööstuslikus nõudepesumasinas 85 °C juures. Igal topsil ja kausil on üks vöötkood trükitud väljastamiseks ja tagastamiseks. Täiendav QR-kood suunab kliendid teiste lähedal asuvate partnerite juurde, kus saab topsi soodsamalt täita, vahetada või tagastada tagastusautomaatidesse.
Teisel pool maakera, Uus-Meremaal, kasutatakse suurtel spordiüritustel ja festivalidel Globelet süsteemi, mis pakub ka RFID-kiibiga varustatud tasse. Need võimaldavad kontaktivabalt maksta ja panti tagastada. Tassid on valmistatud taaskasutatud plastist ja neid saab kasutada samuti kuni 1000 korda.
Korduskasutatavaid süsteeme kasutatakse isegi Indias. Näiteks India Bengaluru linnas on maratonidel kasutusel huvitav süsteem, kus jooksjatele antakse korduskasutatavad silikoonist kokkuvolditavad tassid. Tassid on kerged ja mahuvad hõlpsasti jooksjate taskutesse. Pärast jooksu saavad osalejad tassid endale jätta või tagastada väikese hüvitise eest.
Vaatamata väljakutsetele näitab üleilmne trend, et pandisüsteemid on tulnud, et jääda. Need pakuvad praktilist lahendust ürituste jätkusuutlikkuse parandamiseks, suurendades samal ajal külastajate teadlikkust keskkonnaprobleemidest.
Järgmine kord, kui leiad end mõnel üritusel korduvkasutatavat topsi käes hoides, mõtle sellele kui väikesele, kuid olulisele sammule rohelisema tuleviku suunas. See on rohkem kui lihtsalt tops – see on sümbol meie muutuvast suhtumisest tarbimisse ja keskkonda.
Toimetaja: Airika Harrik