Küsimusele nõustus lahkelt vastama Tartu ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel, kelle sõnul on muru väga kunstlik inimese loodud ökosüsteem. "Tihti niidetava kultuurmuru suudavad moodustada vähesed liigid, enamasti aretatud kõrreliste sordid, ja elurikkus on seal väga väike. Samas on taimede väikeseskaalalise elurikkuse maailmarekordid ka niidetavast kooslusest – puisniidult, kus 10x10 cm suuruselt alalt on leitud isegi 25 eri liiki taimi. Suur taimede mitmekesisus on seotud ka mitmete kasulike seente, putukate ja lindudega," lausus Pärtel.

Teadlane lisas, et heinamaalaadne muru, mida niidetakse paar-kolm korda aastas, võiks sobida ka suurema koduaia vähemkäidavatesse osadesse. Selleks tuleb aga valida väheviljakad liivased või kruusased alad, kuna seal ei kasva taimed ka looduslikult liiga kõrgeks ja hõredamas murus on ruumi erinevatele õitsejatele. "Vajadusel võiks külvata looduslike niiduliikide seemneid: nurmenukki, kellukaid, tulikaid ja teisi. Õied meelitavad taimi tolmendavaid putukaid, näiteks liblikaid ja kimalasi, kes on abiks ka aiataimede viljumisel. Lillemuru sisse võib niita madalamad käiguteed," andis Pärtel lugejaile nõu.