Ühe minuti loeng: Peotäies mullas on rohkem elu kui Maal eales elanud inimesi ({{commentsTotal}})

Foto: Brian Johnson/Creative Commons

Millest koosneb muld ning miks see elurikkuse seisukohalt oluline on, seda selgitab Tallinna ülikooli ökoloogia doktorant Piret Vacht.

Mõeldes ohustatud loodusressurssidele, meenuvad enamikele esimesena vihmametsad, mageveevarud ja pandakarud. Ometi on üks Maa kõige kriitilisemaid loodusressursse hoopis see, mida iga päev enda ümber näeme ja jala all tunneme. Meile igapäevaseks eluks tarvilik muld jääb tähelepanuta. See sisuliselt taastumatu loodusvara pakub meile ligikaudu 90 protsenti meie igapäevasest toidust. Samuti saame mullast kiudu kanga kudumiseks ning puitu hoonete ehitamiseks ja kütteks.

Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Mineraalosa on mullas tavaliselt palju rohkem kui orgaanilist ning ta koosneb erineva keemilise koostisega kivimitest ja mineraalidest, mis on väga erineva suuruse ja kujuga. Sellest, milline on erineva suurusega osakeste vahekord mullas ehk mulla lõimis, sõltub näiteks mulla veehoiuvõime.

Mulla orgaaniline osa koosneb eluorganismidest ja erinevas lagunemisstaadiumis olevatest orgaanilistest jäänustest. Mullas elavatest organismidest on enamikele teada-tuntud vihmaussid ja mullamutid, ent tegelikult on mulla ökosüsteem palju mitmekesisem ja arvukam.

Ühest grammist mullast võib leida näiteks sadu mikrolülijalgseid, mitukümmend kilomeetrit seeneniidistikku ja sadu miljoneid baktereid.

Lisaks neile leidub mullas ka arvukalt algloomi, nemaotoode, vetikaid ja palju teisi selgrootuid ning ka selgroogseid organisme. Kuna paljud neist elustikurühmadest on ka väga liigirikkad, võib järeldada, et ka kogu mullaelustik pole mitte üksnes tohutult arvukas, vaid ka väga mitmekesine.

Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas. Mullaelustiku tähtsaim ülesanne lagundada orgaanilist materjali ja hoida mulla struktuuri. Vähem on aga teada, et mullaelustik on ka inimestele näiteks antibiootikumide ja teiste ravimite allikas.

Lisaks on mulla toimimiseks vajalik ka erineva suurusega avade, käikude ja uuristuste ehk pooride olemasolu. Need võimaldavad olulistel mulla koostisosadel näiteks veel, õhul ja erinevatel gaasidel, mulda siseneda ning seal liikuda. Ka mullaelustiku seisukohalt on mullavee või -õhuga täidetud poorid väga olulised, kuna pakuvad neile mikroelupaiku. Mullavee ja -õhu osakaal on pidevas muutuses ja sõltub näiteks sademetest ja mulla teistest koostisosadest, mineraal- ja orgaanilisest osast. Seega on kõik mulla koostisosad tegelikult üksteisega tihedalt seotud.

Selleks, et muld oleks heas seisundis ning suudaks pakkuda meile tervislikku toitu ja mitmeid teisi hüvesid, peaks muld olema poorne, sisaldama piisaval hulgal vett, õhku ning orgaanilist materjali koos mitmekesise elustikuga. Nii saab muld pakkuda taimedele nende eluks vajalikke toitaineid ning oma struktuuri hoides säilitada ja filtreerida meie joogivett.

Kas teadsid, et…

  • ühes peotäies mullas on rohkem elu kui Maal eales elanud inimesi.
  • umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas.
  • 2015. aasta on ÜRO rahvusvaheline mullaaasta.
  • 1 cm viljaka mulla tekkeks võib kuluda enam kui 500 aastat.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: