X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti asjatundjad on kliimakohtumise tulemuse suhtes kriitilised

Foto: Dmitri Fedotkin / ERR

Sel nädalal lõppes Dubais COP28 kliimatippkohtumine. Kohtumisel osalenud riigid saavutasid kokkuleppe, et liikuda fossiilkütuste kasutamisest järk-järgult eemale. Eesti eksperdid on kokkulepitu suhtes kriitilised, sest kokkuleppele ei järgne konkreetset tegevusplaani.

Eesti asjatundjad ütlevad, et ühest küljest on selleaastane kokkulepe võit, sest esimest korda 30 aasta jooksul mainiti kliimakonverentsi lõpptekstis fossiilseid kütuseid. Teisalt jällegi pettumus, sest Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul oli tegemist kõigi jaoks kompromissiga. "Lõppdokumendist leidsid endale midagi toredat nii naftatootjad kui ka taastuvenergia tootjad ehk siis suur kompromiss ja elu eriti ei mõjuta," lausus ta.

Sellele viitab ka see, et pärast lõppdokumenti ei juhtunud energiaturgudel mitte midagi. "Kui vaadata Euroopa energiaturgusid, siis hindade poolt ei olnud mingit reageeringut. Ilmselt seetõttu, et sõnastus oli piisavalt üldine. Kogu kohtumise tähtsus seisneb võibolla selles, et räägitakse nendel teemadel, aga läbimurdeid ei tekkinud," ütles Allikson. Ta ei ole kindel, kas taolised kokkulepped viivad fossiilsetest kütustest kiiremini eemale või on see lihtsalt elu kulg, sest ühelt hetkel kaevandades saavad need otsa.

Cambridge'i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juht ja Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor Annela Anger-Kraavi rääkis, et sel nädalal andis COP28 president sultan ja naftafirma juht al-Jaber intervjuu Suurbritannia ajalehele The Guardian. "Tema ütles, et nende plaan on fossiilkütuseid edasi toota võimalikult vähese süsinikuheitega ja pakkuda kõigile nii palju naftat kui soovitakse ning seda mõistliku hinnaga. Kogu see jutt vastandub sellele suurele rõõmule fossiilkütustest järk-järgult eemale liikumisele energiatootmises," lausus Anger-Kraavi.

COP28 lõppdokumendis on ümber sõnastatud ka osa, mis puudutab õiglast üleminekut. Euroopa riigid peavad õiglase ülemineku all silmas nende inimeste toetamist, kes muidu kannataksid majanduslike ümberkorralduste tõttu.  Näiteks, kui inimene elab alla vaesuspiiril ja taastuvenergia tõttu tõusevad elektrihinnad. Lõppdokumenti sai aga punkt, mis lubab näiteks arengumaadel fossiilseid kütuseid edasi kasutada, kui see on hea riigi majanduse arenguks.

Anger-Kraavi rääkis, kuidas paljud riigid väitsid kohtumisel, et enne peaks tulema pigem majandusareng ja alles siis kliimamuutustega võitlemine.  "See teeb kogu Pariisi leppe täitmise nõrgemaks, kui mõned riigid väidavad, et nad tahavad kõigepealt fossiilkütuseid kasutada, et saada sama rikkaks kui Euroopa riigid. Rikkaks saamises ja elujärje parandamises ei ole midagi halba, aga võibolla mitte tehes seda fossiilkütustega ja seejärel mõelda, kuidas vähendada fossiilkütuseid," lausus ta.

Eesti käsitleb kliimapoliitikat Euroopa Liidu üleselt, sest majandus- ja energiasüsteemid on tugevalt seotud. Seega peaksid Euroopa Liidu riigid ühiselt otsustama, kuidas käib fossiilkütuste järk-järguline vähendamine.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Ivo Krustok ütles, et kui vaadata, kuidas on kliimapoliitika viimasel viiel aastal Euroopa Liidus arenenud, siis on tõenäoline, et selgemad kokkulepped peavad tulema selle osas, kuidas riigid väljumisi fossiilkütuste kasutamisel teevad.

"See peab kajastuma ka seadusandluses, sest lõpptulemusena selline umbmäärane tulevik ei ole mitte kellelegi kasulik. Kui räägime õiglasest üleminekust ja Ida-Virumaast, siis need inimesed, kes seal täna töötavad, vajavad kindlust ja teadmist, milline tulevik saab olema, millal väljutakse ja kuidas tagatakse võimalikud alternatiivid, et see piirkond saaks edukalt edasi elada," lausus Krustok.

Lisaks fossiilsete kütuste vähendamisele kutsuvad riigid kokkuleppes üles kolmekordistama taastuvenergia tootmisvõimsusi 2030. aastaks ning kiirendama tuuma-, vesiniku- ja süsiniku sidumise tehnoloogia arendamist. Marko Alliksoni sõnul on see kindlasti realistlik plaan ja Euroopa Liitki on juba samal teel.

"Positiivne on eelkõige tuumaenergia äramärkimine, sest vahepealsetel aastatel on tuumaenergia jäänud vaeslapse ossa ja kindlasti on siin Fukushimal oma süü. Viimasel ajal on aga tuumaenergia jälle olnud aktuaalsem ning paljud riigid on asunud seda taaselustama," lausus ta.

Allikas: "AK. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: