ÜRO kliimakonverentsil COP29 lepiti kokku, et jõukamad riigid eraldavad 300 miljardit dollarit aastas, et aidata arengumaadel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla ja võtta kasutusele keskkonnasõbralikum tehnoloogia.

Cambridge'i Ülikooli teadlane Annela Anger-Kraavi ütles Vikerraadio saates "Uudis+", kuidas tema jaoks oli kohtumise tulemus üllatav, sest ta ei oodanud, et üldse mingi kokkulepe sünnib. Kõnelused olid keerulised – arengumaad lükkasid esialgu lõppdokumendi tagasi ja lahkusid kõneluste saalist. Paljude riikide ootus oli, et iga-aastane summa on vähemalt 500 miljardit dollarit. Praegu on arenenud riikide panus 100 miljardit. Seega on saavutatu kolm korda suurem kui praegu.

Anger-Kraavi rääkis, et arenguriikide enda hinnangul on vaja viis kuni seitse triljonit dollarit aastas ja seda kuni aastani 2030. "Seda arenenud riigid ei olnud nõus pakkuma, aga otsustati, et kõik osapooled räägivad edasi ja üritatakse jõuda 1,3 triljonini aastas," sõnas ta.

Arenenud riikidele antavat raha saab kasutada erinevatel viisidel. Üks võimalus on Anger-Kraavi sõnul olemasolevad fondid. Näiteks on olemas roheline kliimafond, mis kuulub ÜRO kliimakonventsiooni juurde. Projektid, mis saavad raha taotleda, peavad olema seotud kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemisega.

Teine fond tegeleb kliimamuutuste põhjustatud kahjustuste korvamisega või aitab arenguriikidel uuesti üles ehitada kahjustatud hooneid. Leidub ka kahepoolsed lepped riikide vahel, kus üks riik otsustab, et toetab teist riiki. Näiteks võib tuua Saksamaa, kes toetab õiglast üleminekut Lõuna-Aafrikas. "See õiglane üleminek tähendab üleminekut puhtale energiale," lausus Anger-Kraavi.

Saavutatud leppe järgi võib 300 miljardit tulla nii riigilt kui ka pankadelt, aga erarahastusegi võib sinna hulka arvata. "Erarahastus tähendab erainvesteeringuid. Kui Eesti mõni päikeseenergiafirma teeb investeeringu Ukraina päikeseenergiasse, siis see on ka kliimainvesteering," ütles teadlane.   

Kliimaminister Yoko Alenderi hinnangul jääb Eesti iga-aastane panus ühe ja kahe miljoni euro vahele. Eesti raha läheb suures osas Ukraina keskkonnaprojektide ja kliimaprojektide toetuseks. See raha tuleb heitkogustega kauplemise süsteemist.

Hiinast on saanud üks suurim roheenergia ja -tehnoloogiate tootja. Anger-Kraavi selgitas, et kuigi suur osa riike näeb Hiinat kui arenenud riiki, siis sellegipoolest on ka Hiinal õigus küsida kliimaprojektide jaoks raha vastavatest fondidest. Seega kuulub riik Anger-Kraavi sõnul veel arengumaade hulka.

USA presidendivalimised võitnud Donald Trump plaanib jaanuaris ametisse asudes taganeda Pariisi kliimaleppest, nagu tegi ta ka oma esimesel ametiajal. "Kui president Donald Trump lahkub Pariisi kliimakokkuleppest, siis see mõjutab kindlasti negatiivselt USA rohetehnoloogiate tootmist ja Ameerika Ühendriigid ei taha, et Hiina valitseks seda turgu. Nad tahavad ikka konkureerida," sõnas teadlane. Hiina enda huvi on muidugi valitseda roheenergiate turgu.

Kui rääkida roheenergia turu kontrollimisest, siis see ambitsioon oli ka Euroopal: olla selle valdkonna eestvedaja. See aga ei õnnestunud. Anger-Kraavi sõnul ei saanud see unistus teoks, sest selle asemel, et panustada innovatsiooni, läks Euroopa reguleerimise teed. Ehk siis sisuliselt reguleeris Euroopa end konkurentsist välja ja alles jäid vaid üllad eesmärgid.