Cambridge'i Ülikooli kliimamuutuse uurija Annela Anger-Kraavi rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et süsinikdioksiidi heitmeid oleks vaja vähendada aastaks 2030 praegusega võrreldes umbes poole võrra. Siis säilib võimalus, et kliimasoojenemine jääb võrreldes töötusrevolutsiooni-eelse temperatuuriga 1,5 kraadi piiresse.

Kui soojenemist nii tugevalt piirata ei õnnestu, surevad raporti kohaselt välja mitmed liigid ja kaovad tundlikumad ökosüsteemid. Samuti sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused, näiteks tormid ja põuad, ning järgnevatel aastatuhandetel sulavad mitmed mandriliustikud.

Veel väheneb toidujulgeolek ja vee kättesaadavus, mis võib puudutada enam kui miljardit inimest. "Seega midagi meeldivat siin ei ole. Osad neist asjadest toimuvad juba ka meie eluajal, küll mitte nii ekstreemselt kui 3,2 kraadi soojenemisega toimuks," lausus Anger-Kraavi.

IPCC kliimaraporti koostamisel Eesti esinduse eksperdina osalenud teadlane ütles, et isegi kui maailm suudaks viia kasvuhoonegaaside heitmete hulga nulli, tõuseb keskmine õhutemperatuur 1,5 kraadi. Kliimasüsteemis tervikuna on juba piisavalt energiat ja kord käimalükatud muutuste aeglustumine võtab aega.

Viimase kümne aasta jooksul on kasvuhoonegaaside heide suurenenud hoolima sellest, et pidevalt on räägitud kliimamuutuse peatamise vajadusest. Anger-Kraavi rääkis, et kliimakonventsioon võeti vastu juba 30 aastat tagasi. Toona lubati, et riigid hoiavad ära ohtliku kliimamuutuse, ent heitmed kasvasid hoopis kiiremas temposi. Seda hoolimata sellest, et on teada, mida teha tuleb.

Teadlane rääkis, et läänemaailm ja Euroopa Liit on vähendanud kasvuhoonegaaside emissioone, mis on tulnud fossiilsete kütuste põletamisest. Samal ajal on aga riike, mis on arenenud majanduslikult väga kiiresti. Teiste seas kuuluvad nende sekka Hiina ja mitmed arengumaad.

Majanduskasv toimus peamiselt fossiilkütustest saadava energia toel, mille tõttu kasvasid emissioonid eeskätt seal. Samuti on maailmas üha rohkem inimesi: juba üle kaheksa miljardi. "Selleks, et rikas olla ja rohkem tarbida, on vaja energiat, mis tuleb põhiliselt fossiilkütustest," lausus Anger-Kraavi.

Anger-Kraavi rääkis, et inimesed tahavad ikka rohkem riideid, suuremaid maju ja autosid. "Kui inimestel oleksid teistsugused väärtushinnangud ja nad oma mõtteviisi muutuks, siis see aitaks," ütles ta. Teadlane viitas, et arenguriikide inimesed on elanud pikalt vaesuses. Nemadki tahavad neid hüvesid, mis on lääneriikides.

Ta selgitas, et ka lääneriigid arenesid peamiselt fossiilkütuseid põletades ja said niimoodi rikkaks. "Nüüd ütleme arengumaadele, et teie nii teha ei tohi. Kas see on õiglane, et meie oleme teinud, tegime valesti ja teie nüüd õppige meie vigadest ja katsuge teistmoodi teha?" küsis ta.

Selleks, et arenguriigid saaksid kohe minna üle kliimasõbralikele tehnoloogiatele, on tema sõnul vaja palju raha ja tehnoloogiaid. Samas on suurem osa emissioone ja õhku paisatud kasvuhoonegaaside molekule tingitud lääneriikide tegevusest ning nende vajaduste katmisest.

Anger-Kraavi tõi lisaks välja mõned käegakatsutavad tegevused, mis aitavad kliimamuutustega võidelda. Näiteks oleks vaja arendada ühistransporti, et inimesed ei peaks linnas autodega sõitma. Rohkem tuleks kasutusele võtta elektriautosid, mis omakorda toob kaasa õhusaaste vähendamise ja on peale selle hea inimeste tervisele. Sellega saaks tema sõnul aastaks 2050. vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 50–75 protsenti. Samuti tasub elada väiksemates majades ja liikuda rohkem jalgsi või rattaga.

Anger-Kraavi sõnul teatakse küll, mida teha, aga tarvilike sammude kiireks rakendamiseks on vaja rohkem raha või juba eraldatud toetuste ümber suunamist. "Et ei investeerita enam kliimavaenulikesse tehnoloogiatesse," ütles ta.

Selleks, et piirata soojenemist 1,5 kraadiga, peaksid heitkogused vähenema praegusega võrreldes poole võrra juba enne 2025. aastat. Kui seni on heide kasvanud, siis kuivõrd realistlik see on? Anger-Kraavi ütles, et IPCC ei tegele küsimustega, mis on realistlik ja saab teoks või mitte. Paneel sedastab vaid, mida on vaja teha.

"Selleks, et temperatuuri tõus stabiliseerida, on vaja, et emissioonid langeksid enne 2025. aastat. Kas see on teostatav? Nemad ütlevad, et jah. Kui kõik korraga koos tegutsevad, siis on see võimalik," sõnas ta. Kas see aga päriselt aset leiab, see on teadlase sõnul aga juba riikide ja valitsuste otsustada.