Teisipäeval ilmunud raportis seisab, et maailm liigub pimesi ohtlikul rajal. Raportis võrreldakse praegust tarbimist ja põhjaveevarude kasutuselevõtu plaane vampiirlusega, vahendab BBC News.

Raport ilmus mõni päev enne ÜRO veetippkohtumise algust New Yorgis. Tegu on esimese veeteemalise tippkohtumisega peale ligi poole sajandi pikkust pausi. Eelmine ja seni ainsaks jäänud tippkohtumine peeti 1977. aastal Argentiinas. Sel korral saavad kokku umbes 6500 osalejat, sealhulgas sadakond ministrit ja tosin valitsusjuhti.

Veenappus on juba kohal

ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese sõnul peitub just vees inimkonna elujõud. Nüüd imavad vastutustundetu veekasutus, saaste ja ohjamata kliimasoojenemine inimkonda sellest elujõust tühjaks, piltlikustas Guterres.

Unesco ja ÜRO koostöös valminud raport hoiatab, et veenappus saab mitmel pool maailmas igapäevaseks nähtuseks. Seda põlistavad ülemäärane veetarbimine ja veeallikate reostumine. Samal ajal süvendab soojenev kliima hooajalist veepuudust nii juba põuastes kui ka seni veel küllust nautinud piirkondades.

Raporti juhtivautori Richard Connori sõnul elab praegu suure või väga tõsise veevaegusega aladel kümnendik maailma elanikkonnast. Samuti tuuakse tema sõnul raportis välja, et kuni 3,5 miljardit inimest peab taluma aasta jooksul veenappust vähemalt ühe kuu.

Esmaspäeval avaldatud uus valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) raport osutab samuti veevaegusest tingitud ohule. Selle järgi kannatab vähemalt mingi aja aastast tõsise veenappuse käes umbes pool maailma elanikkonnast.

Kõige tõsisem on veekriis praegu madala elatustasemega riikides. Näiteks pole hinnanguliselt 70 protsendil Sahara-taguse Aafrika elanikkonnast võimalust ammutada ohutut joogivett. Seejuures puudus ka näiteks 2021. aastal kümnendikus maailma tervishoiuasutuses kanalisatsioon. Umbes 857 miljonit inimest peavad aga käima tervisekeskustes, kus puudub voolav vesi.

Connori sõnul muutub üleilmse veevaru tulevik üha ebakindlamaks. Kui praeguste probleemidega ei tegeleta, on tema sõnul kindlasti oodata üleilmset veekriisi. Isegi juhul kui üleilmne temperatuuritõus piirdub 1,5°C-ga, esineb mitmel pool maailmas IPCC kliimaraporti andmetel põudu kaks korda sagedamini, kui eelnenud kümnenditel.

ÜRO arenguprogrammi kaasjuht Usha Rao Monari näeb samuti vajadust kasutada Maa veevaru senisest paremini. Tema sõnul tuleb veemajanduse paremaks korraldamiseks otsida uusi haldusvorme, rahastusmudeleid ning uusi võimalusi vee kasutamiseks ja taaskasutamiseks. Võtmerolli mängiksid seejuures tehnoloogia arendus ja innovatsioon.