Neljandat aastat järjest tehtud uuringu järeldustest selgus, et Eesti inimesed on seitsme riigi võrdluses suurimad kliimaskeptikud. Samuti on nad kõige vähem altid tegema igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid ja neid huvitab kõige vähem toote keskkonnamõju. Lisaks Eestile kaasati uuringusse Norra, Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Läti ja Leedu.

Eesti inimeste suhteliselt leiget keskkonnahuvi näitas ka võrdlus seitsme riigi keskmisega. Ilmnes, et kohalikest püüab 57 protsenti vähendada koduste toidujäätmete hulka, samas kui keskmiselt tegi seda 68 protsenti inimesi. Kui keskmiselt sorteerib jäätmeid kaks kolmandikku inimestest, siis Eesti elanikest teeb seda vaid 46 protsenti.

Kohalikku toitu püüab osta 21 protsenti eestimaalasi – siin oli seitsme riigi keskmine 38 protsenti. Kümnendik Eesti inimesi sööb kliima huvides vähem liha, samas kui keskmiselt vähendas lihatarbimist viiendik küsitletutest. Autovaba elu poole püüdlemine oli samas üks väheseid kohti, kus Eesti inimesed on keskmisest innukamad: võrreldes keskmiselt 16 protsendiga püüab autost loobuda 22 protsenti eestimaalasi.

Mure on laiem, aga...

Ilmnes, et inimeste valmisolek teha kestlikke valikuid langes aasta jooksul kõigis riikides. Huvi jäätmeid sorteerida on kõikjal kesine ning inimestele meeldib jätkuvalt lennukiga lennata ja liha süüa. Lisaks kasvas nende inimeste hulk, kes tunnistavad, et ei oska hinnata, kas toode on jätkusuutlik või mitte – seetõttu ei tee nad ka kestlikke valikuid näiteks toidupoes.  

Seitsme riigi võrdluses tuli välja, et Eesti inimesed tunnevad kõige vähem muret kliimamuutuste pärast: seda teeb siin 58 protsenti inimestest, samas kui keskmiselt on seitsmes riigis kliimamurelikke 67 protsenti. Iga kolmas eestimaalane ei tunnista kliimakriisi olemasolu, mis teeb neist suurimad kliimaskeptikud. Mullu oli vastuste põhjal kliimaeitajaid 28 protsenti ehk aastaga on neid juurde tulnud viis protsenti.

Aasta jooksul langes ka eestlaste valmisolek tarbimist vähendada ja jäätmeid sorteerida. Samal ajal on siinsed inimesed siiski ressursside pärast murelikud: nii toidu, energiaallikate ku ka metsa pärast. Eesti inimeste üldised hoiakud ei jää naabrite omast küll palju maha, aga praktilisi samme astuvad nad oluliselt vähem. Kui 37 protsenti eestimaalasi ütleb, et püüab vältida plastpakendis müüdavaid tooteid, siis tegelikult teeb seda vaid üheksa protsenti kohalikest.

Grete Arro: kestlikult on vaja käituda elu igas vallas

Käärid Eesti elanike hoiakute ja käitumise vahel tulid välja ka mullu oktoobris valminud Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringust 2022. "Arvame, et oleme keskkonnateadlikumad, kui me päriselt oleme. Kui globaalse ületarbimise päev jõuab Eestis kätte 14. märtsil, siis, see ei jäta eriti illusioone," ütles Grete Arro saates "Terevisioon".

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu juures juhib ta tähelepanu just sellele, mis seostub inimeste enda kohta raporteeritud keskkonnateadlikuma käitumisega.

"Kui inimesed tunnevad, et nad on keskkonnateadlikkuse ise valinud, see läheb nende väärtustega ja olemusega kokku ning nad saavad aru, miks see on vajalik, siis see on üks olulisi ennustajaid, et nad tõesti teevad läbivalt erinevat tüüpi keskkonnateadlikke käitumisi," tõi Arro välja.

Teiseks käitusid inimesed keskkonnahoidlikumalt siis, kui nad toetasid laiemaid ühiskondlikke muutusi. "See on üllatavalt tugev ennustaja. Ja sellega omakorda seostub tugevalt see, kui sügavad on mu teadmised," märkis Arro.

Noppeid Orkla uuringust:

• Skeptilisus kliimakriisi osas kasvab, aga ka mure tuleviku toiduallikate ja nende kättesaadavuse osas.
• Eesti inimesed on argitoimetustes uuritud kõige vähem kestlikud, aga hoiakutes teistest maha ei jää.
• Aastaga langes valmisolek vähendada üldist tarbimist, sorteerida jäätmeid ja suurendada taimse toidu osakaalu.
• Eesti inimesed unistavad üha rohkem autovabast elust, aga valmisolek rohkem jalutada või jalgrattaga sõita vähenes.
• Pooles eestimaalastest ei pea oluliseks, et pakend oleks taaskasutatav.
• Kaks kolmandikku eestimaalastest ei saa aru, milline toode on kestlik ja pakend taaskasutatav.

Inimeste vastuseid saab tema sõnul vaadata rühmadena. Näiteks kerkis esile rühm keskkonnateadlike hoiakutega vastajaid, kes väitsid end oma tarbimist piiravat. "Näiteks nad vastasid, et pigem üritavad vähem uusi asju osta, transpordi mõttes säästlikumalt käituda, vähem osta ülepakendatud asju," loetles ta.

Teine rühm keskkonnateadlikke vastajaid ostis enda sõnutsi rohkem rohe- ja keskkonnamärgistega kaupu. Samas inimesed raporteerisid, et on ühiskonnas pisut aktiivsemad: harivad teisi roheteemadel, käivad talgutel ja valivad keskkonnahoidlikke poliitikuid.

"Mind teeb see murelikuks. Eeldus võiks olla, et me ei vali keskkonnateadlikke käitumisi, vaid teeme seda kõike, sest neid kõiki on vaja teha," tõdes Arro. Teisisõnu võib inimene üht kestlikku tegu tehes tunda, et see kompenseerib kõik tema muud käitumised. "Me peaksime ise olema teadlikud, et kui ma ühte head asja teen, siis see ei tähenda, et ma igal pool mujal võin rihma lõdvaks lasta," osutas Arro.

Positiivne oli tema sõnul aga see, et kahe aastaga on üha rohkem vastajaid, kes peavad oluliseks oma argitegemistes elurikkust hoida. "Kui umbes 30 protsenti eelmisel korral arvas, et harvemal muruniitmisel võiks olla elurikkust hoidev funktsioon, siis nüüd oli neid üle 45 protsendi. See on väga suur hüpe," arutles ta.

Seitsme riigi üldised tähelepanekud Orkla uuringust:

• Jätkuvalt teeb kõige enam muret globaalne soojenemine. Kasvanud on mure tuleviku toiduallikate osas.
• Inimestel on keeruline aru saada, miline toode on jätkusuutlik ja pakend taaskasutatav.
• Inimesi huvitab vähem, kelle poolt ja kus on neile meelepärane toode valmistatud.
• Oluliselt vähenes aastaga inimeste hulk, kes eelistavad osta väiksema kliimamõjuga või kestlikuna mõjuvaid tooteid.
• Aastaga vähenes valmisolek sorteerida jäätmeid, kuid suurenes valmisolek koduseks energiasäästuks ja ühistranspordi kasutamiseks.
• Ühe rohkem inimesi väidab, et sööb vähem liha ja ostab vähem riideid.