ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) kuuluvad teadlased avaldasid sel nädalal järjekorras kuuenda kliimaraporti. Nad kutsuvad inimkonda selles üles muutma täielikult seda, kuidas elektrit ja energiat toodetakse, vahendab BBC News.

Raport teeb esmalt teatavaks halva uudise. Kui valitsused viivad täielikult ellu kõik 2020. aasta lõpuks süsinikuheitme vähendamiseks antud lubadused, soojeneks maailm sel sajandil ikkagi võrreldes tööstusajastu-eelse ajaga 3,2 °C võrra. Sellega kaasneksid enneolematud kuumalained, tormid ja ulatuslik veenappus.

Ohtlikku soojenemise vältimiseks peab temperatuuri tõus teadlaste sõnul jääma sel sajandil kõige rohkem 1,5 °C piiresse. Selleks peaks süsinikuheide saavutama oma tipu lähema kolme aasta jooksul ja sealt alates järsult vähenema. Sellegi juhul oleks vaja temperatuuri madalana hoidmiseks vaja tehnoloogiat, mis püüaks õhust süsihappegaasi.

Teadlased annavad oma raportis muu hulgas viis juhtnööri, mis on maailma ohutuse tagamiseks hädavajalikud.

Kivisöe kasutamine jäägu kõrvale

Raporti kliimamuutuse leevendamisele pühendatud 63 lehekülge on küll sisutihedad, kuid teadlaste põhisõnum tuleb seal siiski välja: kui maailm tahab ohtlikku soojenemist vältida, peab fossiilkütuste kasutamine lõppema. 

Hoidmaks maailma temperatuuri tõusu allpool 1,5 °C, võib maailma süsinikuheide olla teadlaste sõnul ajaloo suurim 2025. aastal. Sealt alates peaks see vähenema käimasoleva kümnendi lõpuks 43 protsenti. 

Kõige tõhusamalt saavutaks inimkond eesmärgi siis, kui toodaks energiat taastuvatest allikatest nagu tuulest ja päikesest. Teadlased osutavad, et alates 2010. aastast on tuule- ja päikeseenergia tootmine muutunud umbes 85 protsenti odavamaks.

Kuigi Kremli sõda Ukrainas suunab Euroopa valitsuste pilgud taaskord kivisöe poole, nõustub laiem poliitiline üldsus, et Putini režiimist sõltumatuse saavutamiseks on ainus võimalus odav ja jätkusuutlik energia. Seega usub IPCC, et nii planeedi temperatuuri kui ka praegust poliitilist olukorda arvestades tuleks kivisöest lõplikult loobuda.

IPCC raporti üks juhtivautoreid ja Leedsi Ülikooli professor Jan Christoph Minx märgib, et teadlaste sõnum on selge: uusi kivisöel põhinevaid elektrijaamu ehitada ei tohi. Vastasel korral on eesmärk jääda 1,5 °C piiridesse tõsises ohus. Ühtlasi on tema sõnul raporti oluline sõnum, et fossiilkütuste ajastu ei pea mitte lihtsalt lõppema, vaid lõppema väga kiiresti.

Süsinik tuleb kinni püüda

Mõne aasta eest kõlas mõte, et tehnoloogia abil võiks kliimamuutuse justkui ära parandada. Kui keegi pakkus näiteks välja, et atmosfääri võiks Maa jahutamiseks midagi pritsida või lähetada kosmosesse päikesekiirgust tõkestavad kilbid, naerdi need pigem välja ja unustati.

Kliimakriisi süvenemise ja süsinikuheitmete vaevalise vähendamise tõttu on uurijad olnud sunnitud uuesti üle vaatama, kuidas saaks tehnoloogia abil atmosfääris leiduva süsihappegaasi hulka vähendada. Nüüdseks ongi süsiniku püüdmisest saanud peavooluteema ja seda kinnitab ka IPCC värske raport.

Teadlaste tõdemus on otsekohene: maailma temperatuuri ei saa enam piisavalt madalal hoida, kui mingit osa juba sinna paisatud süsinikust ei eemaldata. Selleks sobivad nii puud kui ka õhufiltreerimise masinad.

Keskkonnakaitsjad on suuresti süsiniku püüdmise vastu. Osa neist süüdistab IPCC-d, et paneel annab fossiilkütuseid tootvatele riikidele järele ja loodab liiga palju tehnoloogiatele, mis pole oma kasulikkust veel tõestanud.

Heinrich Bölli Fondi esindaja Linda Schneideri sõnul on raporti suur puudujääk, et see on fossiilkütuste kiire hülgamise teemal liiga nõrk. Ta oleks oodanud, et raport esitaks kõige töökindlama ja ohutuma viisi 1,5 °C piiresse jäämiseks, ilma et mängu toodaks veel katsejärgus tehnoloogiad.

Nõudlus peab vähenema

Uut raportit eristab varasematest suurem sotsiaalteaduslike teemade osakaal. Eeskätt on raportis juttu, kuidas kärpida inimeste energiavajadust seoses eluaseme, transpordi ja toitumisega. Sinna alla käib palju teemasid, näiteks süsinikuvaesem toidulaud, toiduraiskamine, linnaplaneerimine ja inimeste suunamine eelistama keskkonnasõbralikumaid transpordiliike.

IPCC usub, et muutused neis valdkondades võiks vähendada lõppkasutajate tekitatud saastet 2050. aastaks 40–70 protsenti ja parandada samas inimeste heaolu. Ehkki eesmärk on lai, annab raport selle saavutamiseks üsna täpseid ja üksikasjalikke juhiseid. Muu hulgas peaksid ohjad haarama ja ühiskondi tegutsema müksama ka valitsused.

Investeeringud sihtigu jahutust

Kliimamuutuse ohjeldamine takerdus seni sageli muutuste kopsaka hinnalipiku taha, kuid viimaste aastate ilmastikukatastroofide kasvav hind nihutab kaalukaussi teises suunas. IPCC teadlased kõrvutasid erinevate võimalike tulevike hinda ja leidsid, et maailma muutmine ei lähe nii kalliks, kui arvatud.

Praegu kulub IPCC sõnul endiselt liiga palju raha fossiilkütustele ja liiga vähe puhta energia lahendustele. Pikas plaanis näitavad kliimamuutuse tekitatud majanduskahju arvestavad mudelid IPCC hinnangul, et sel sajandil 2 °C soojenemisega piirdudes säästaks maailm rohkem raha, kui pakuks lisasoojenemisega kaasnev majanduskasv. Soojenemise piiramine kindlamalt alla kahe lisakraadi maksab veidi rohkem. Siiski pole selle hind niivõrd kõrge, kui arvestada seeläbi ära hoitavaid kahjusid ja erinevaid kasusid, nagu puhtamat õhku ja vett.

Uuringu ühe juhtivautori ja University College Londoni professori Michael Grubbi sõnul moodustaks ka süsinikuheitmete kõige järsemas tempos vähendamise hind mitte rohkem kui 0,1 protsenti aastasest eeldatavast majanduskasvust.

Rikkad näidaku eeskuju

Raport rõhutab sedagi, kui suur mõju on planeedi käekäigule rikastel inimestel. IPCC andmetel tekitavad leibkonnad, kelle heide inimese kohta on protsentuaalselt esikümnes, kuni 45 protsenti kodumajapidamisest tulenevatest kasvuhoonegaasidest. 

Põhimõtteliselt ütleb raport, et maailma rikkaimad inimesed kulutavad liiga palju raha transpordile, sealhulgas eralennukitele. Kuigi esmapilgul võib rikaste kõrgem maksustamine tunduda asjakohane meede, osutavad siiski mõned IPCC autorid, et rikkurid saavad planeedi jahutamisele kaasa aidata ka teisiti.

Raporti juhtivautori ja Exeteri Ülikooli professori Patrick Devine-Wrighti sõnul tekitavad jõukad inimesed küll ebaproportsionaalselt palju kasvuhoonegaase, kuid just neil on suur potentsiaal oma head elustandardit säilitades heidet vähendada. Tema sõnul leidub kindlasti mõjukaid inimesi, kes suudavad oma süsinikujalajälge vähendada ja saada seeläbi keskkonnahoidliku elustiili suunamudijateks .

Sellised inimesed annaksid eeskuju, investeerides väikese süsinikujalajäljega ettevõtetesse ja lobistades teravalt karmima kliimapoliitika heaks.