Uuringust selgub, et metaanilekked laiuvad suurtel, kohati kuni 320 kilomeetri pikkustel trassidel ja lekked on enamasti tahtmatud. Seejuures tõotasid läinud aastal aga umbes saja riigi esindajad, et kärbivad oma metaaniheidet 2030. aastaks, vahendab BBC News.

Uuringu autori ja metaaniheidet kaardistava mittetulundusühingu Carbon Mapper tegevjuhi Riley Dureni sõnul olid üksikud lekkekohad teada juba varem, kuid uus töö näitas kätte maailma nafta- ja gaasimaardlate tegeliku metaani-jalajälje.

Metaani lekib tavaliselt nafta- ja gaasimaardlatest nende hooldetööde käigus, näiteks ventiilide või torude parandamisel. Samuti võib lekkeid esineda maagaasi voolu ja rõhku reguleerivates kompressorjaamades. Muu hulgas eritub metaani veel prügilatest, põllumajanduses ja söetööstusest.

Uus uuring keskendus aga kitsamalt nafta- ja gaasileketele, mida tööstusettevõtted saaksid täiendavate investeeringutega vältida. Teadlaste sõnul oleks lekete kõrvaldamine kliimamuutuse ohjamise kontekstis kergelt tulnud võit, sest metaanilekked on selgelt inimtekkelised ja suhteliselt lihtsasti välditavad. Eelmisel aastal ilmunud IPCC raporti järgi on praeguse üleilmse temperatuuritõusu taga 30–50 protsendi ulatuses just metaan.

Uuringu juhtivautori ja LSCE CEA-Saclay teaduri Thomas Lauvauxi sõnul toetuvad kasvuhoonegaaside heitme hinnangud üldjuhul riikide või ettevõtete esitatud andmetele. Atmosfäärist kogutud andmed näitavad saaste määra aga täpsemalt, sõltumatumalt ja läbipaistvamalt.

Satelliidid tuvastasid, et kõige suuremad metaanilekked asuvad Türkmenistanis, Venemaal ja USA-s. Samas ei mõõtnud satelliidid lekkeid tiheda pilvkattega või kõrgmäestikuga piirkondades, sealhulgas lõviosas Kanadast ja Hiinast. Ühtlasi mõõtsid satelliidid üksnes maismaa-maardlatega seonduvaid metaanivooge.

Uurijad kogusid oma andmeid 2019. ja 2020. aastal Euroopa Liidu Sentineli satelliitide TROPOMI instrumentide abil. Need näitasid, et suurimatest lekkekohtadest ehk nii-öelda ultrasaastajatest pärines umbes 12 protsenti kõigist nafta- ja gaasifirmade leketest.

Edinburghi Ülikooli maateaduste professori Paul Palmeri sõnul nähtu küll šokeeris teda, kuid lekete ulatus teda ei üllatunud, sest tema sõnul on pildil näha vaid jäämäe tipp.

Järgmise viie aasta jooksul lähetatakse orbiidile uusi satelliite, mis aitavad lekkekohti senisest täpsemalt tuvastada. See tähendab, et tulevikus saab kindlaks teha iga konkreetse lekkiva nafta- ja gaasimaardla. Palmeri sõnul ei saa nafta- ja gaasitöösturid siis enam lekkeid tahtlikult ega tahtmatult tähelepanuta jätta. 

Kui lekked sulgeda, säästaks riigid nagu Türkmenistan, Venemaa ja USA uuringu andmetel miljardeid eurosid. Ühtlasi hoiaks lekete sulgemine keskmist temperatuuri 0,002–0,005 °C võrra madalamana. Muutus oleks võrdväärne sellega, kui atmosfäärist kaoks kogu süsinikusaaste, mille on Austraalia sinna paisanud alates 2005. aastast, või siis 20 miljoni auto aastase heitega.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.