Loodusest on leitud sadade farmaatsiatoodete jääke, mis arvatakse sinna enamjaolt jõudnuvat reovetest, kuhu need on tarvitamise järel sattunud.

Lucinda Ausebrook ja ta kolleegid Austraaliast Melbourne'ist Monashi Ülikoolist on nüüd lähemalt uurinud fluoksetiini-nimelise ravimaine loodusmõju ja selle mõju muutumist temperatuuri tõusu korral. Fluoksetiin on laialdaselt välja kirjutatava antidepressandi Prozaci peamine toimeaine.

Varasematest uuringutest on selgunud, et fluoksetiini jõuab väikestes, kuid üha suurenevates kogustes jõgedesse ja järvedesse.

Ausebrook ja ta kaaslased soovisid välja selgitada, kuidas võib ravimsaaste loodusmõju muutuda, kui kliima soojeneb ja keskmine temperatuur tõuseb. Nii nad uurisidki, mis juhtub vesikirbuga Daphnia magna nii fluoksetiini kui ka temperatuuritõusu toimel.

Selgus, et kui kirbukesi ümbritsevas vees esineb fluoksetiini vaid 30 nanogrammi liitri kohta, mis on üsna realistlik kogus, siis 20 Celsiuse kraadi juures jäi nende kasv pisut kängu ja järglaste arv kahanes. Samas 25 kraadi juures fluoksetiinil sellist toimet ei täheldatud.

Teadlased tõdevad, et kõigi keemiliste saasteainete, sealhulgas siis ka fluoksetiini toime võib sõltuda kontekstist ning tulemit võivad kujundada paljud erisugused tegurid, mistõttu loomulikult ei tohiks nende uuringutulemustest järeldada, nagu oleks kliima soojenemine hea.

Tulemused ise on kirjas Kuningliku Seltsi toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.