Uuring: enamik korallide pelgupaikadest kaob ka mõõduka soojenemise korral
Kui maailma keskmine õhutemperatuur tõuseb 2030. aastateks 1,5 °C tööstusrevolutsiooni-eelsest kõrgemaks, ei jõua kuumalainetest taastuda 99 protsenti korallidest. Kahekraadise temperatuuritõusu korral kaovad aga kõik koraalide pelgupaigad, osutab rahvusvaheline mudeluuring.
Koralle on kliimasoojenemise esimeste ohvrite sekka arvatud juba mõnda aega. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et paljudele teistele liikidele varjupaika pakkuvate korallrahude tulevik võib olla seni arvatust tumedam, vahendab The Conversation.
Kliimamuutuse mõjul tuleb maailmas kuumalaineid ette aina sagedamini ka meres. Korallid on samas kohastunud eluks kindlas temperatuurivahemikus. See tähendab, et kui ookeanivesi püsib pikka aega tavatult kuum, võivad korallid pleekida ehk kaotada oma kudedes elavad värvilised fotosünteesivad vetikad. Kui vetikad kuumalaine järel ei naase, võivad korallid ajapikku hukkuda.
Korallide ulatuslikke pleekimisi ja nende hukkumist tuleb soojeneva kliima tingimustes troopikas ette üha enam. Mida sagedamini esineb seal kuumalaineid, seda vähem jääb korallidele taastumisaega.
Nelja aasta eest ennustas valitsustevaheline kliimamuutuse paneel oma raportis, et tööstusrevolutsiooni-eelsest 1,5 °C soojema kliima mõjul sureks umbes 70–90 protsenti maailma korallrahudest.
Nüüd leidsid uue uuringu autorid täpsemate mudelitega, et kui inimkond süsinikuheidet ei vähenda, toob 2030. aastateks ennustatav 1,5 °C-ne soojenemine kaasa nii sagedased kuumalained, et 99 protsenti maailma korallidest ei suuda neist taastuda. See oleks omakorda traagiline nii tuhandetele korallrahudest sõltuvatele liikidele kui ka umbes miljardile inimesele, kelle ninaesine ja elatis sõltuvad korallrahude elustikust.
Soojapagulased
Üheainsa kuumalainega kaasnev soojusstress võib mõjutada koralle niivõrd laial alal nagu terves Suures Vallrahus või kogu Maldiivide saarestikus. Näiteks tõi 2015. ja 2016. aasta mere-kuumalaine kaasa ulatusliku pleekimise korraga Vaikses, Atlandi ja India ookeanis.
Korallid on iseenesest väikesed polüübilaadsed loomad, kes elavad tuhandetest isenditest koosnevates kolooniates. Kuna nad kasvavad aeglaselt, võib pleekimistest taastumine neil kaua aega võtta, eriti kui saaste ja ülepüük nende kasvu sealjuures pärsib. Mõned koralliliigid kasvavad ja taastuvad siiski kiiremini.
Teadlased loodavad, et isegi kui maailmameri tervikuna tulevikus soojeneb, jäävad mõnes kohas tingimused korallidele ka edaspidi sobivaks. Näiteks võib rahudele abil olla sellest, kui jahedam vesi põhjast mere pinnale tõuseb või tugevatest hoovustest. Sel moel tekiks meres nii-öelda varjupaigad, kus võiksid korallid ka edaspidi tõenäolisemalt ellu jääda. Vallrahukaitsjad võiksid uurijate sõnul keskenduda just sellistele rahudele.
Korallide varjupaiku on aga keeruline leida, sest tõenäoliselt on need liiga väikesed, et neid oleks võimalik jämedakoeliste kliimamudelitega leida. Uue töö autorid suurendasid oma kliimamudelis projitseerimistäpsust, kasutades ajaloolisi satelliitide vaatlusandmeid.
Selgus, et aastatel 1986–2019 jäi temperatuur kuumalainete ajal piisavalt madalaks 84 protsendil maailma rahudel. Korallidel oli seal küllaga aega pleekimiste vahel taastuda. Kui kliima aga 1,5 °C võrra soojeneb, jääb sedalaadi varjupaikadest alles vaid 0,2 protsenti.
Pooleteisekraadise kliimasoojenemise hukatuslikku mõju korallrahudele kinnitavad teistegi uute uuringute esialgsed tulemused. Kahekraadise kliimasoojenemise korral kaovad viimasedki korallide varjupaigad.
Korallrahude tulevik
Maailma juhtivpoliitikud lubasid teha jõupingutusi maailma keskmise temperatuuritõusu 1,5 °C piiramiseks 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppes. Mida kauem nendega viivitatakse, seda kättesaamatumaks eesmärk muutub.
Korallrahusid mõjutab kliimasoojenemine aga juba praegu. Arvestades, kui kiiresti maailma keskmine temperatuur tõuseb, muutuvad kuumalained meres uurijate sõnul tõenäoliselt nii sagedaseks, et enamik maailma korallrahusid kannatab pidevalt talumatu kuumastressi käes. Enamik rahudest on sel kümnendil üle elanud juba vähemalt ühe kuumalaine.
Kuna kuumalained pole üleilmsed, ei satu kõik piirkonnad korraga kuumastressi küüsi. Samuti ei pleegi korraga kõik korallid. Osa liike suudab oma isepärase ülesehituse või neis elava vetikatüübi eripära tõttu äärmuslike temperatuuridega teistest paremini toime tulla.
Sellegipoolest hoiatavad uurijad, et kui mudeliga ennustatud kuumalainete sagedus ja tugevus tõele vastavad, mõjutavad need ka vastupidavamaid koralliliike. Teisisõnu kaotaks maailm enamiku oma rahude elurikkusest. Tulevased korallrahud paistavad uurijate sõnul praegustega võrreldes ilmselt üheülbalisemad ja vähem värvikad.
Uuring avaldati ajakirjas PLOS Climate.
Toimetaja: Airika Harrik