12.06.26 KESKKOND ... Geoloogiateenistuse uuring tõestab, et Eesti fosforiidist on võimalik toota nii fosforhapet kui ka eraldada sellest haruldasi muldmetalle. Praeguste maailmaturuhindade ja tehnoloogia juures poleks see aga majanduslikult tulus, mistõttu lükkavad otsustajad maavara kasutuselevõtu määramatusse tulevikku.

12.06.26 LOODUS ... Kõik loomad – suured ja väikesed, sääsed ja elevandid – koosnevad paljudest rakkudest, välja arvatud algloomad, nagu amööbid ja ripsloomad. Need ei olegi aga päris õiged loomad. Arvata on, et üherakulised olendid on aegade hämaruses omavahel liitunud, ühe organismina toimima hakanud ja loomade soole aluse pannud.

11.06.26 LOODUS ... Rahvusvaheline teadlasrühm leidis India ookeani kaguosast maailma suurima ja sügavaima vaalade surnuaia, mis laiub kohati enam kui seitsme kilomeetri sügavusel. Leid on mereteadlaste jaoks põnev, sest süvikus kihab tänu korjustele senitundmatu elu.

11.06.26 ÜHISKOND ... Aastatuhande vahetusest saadik on üleilmne ränne hüppeliselt kasvanud, kerkides 13 miljonilt inimeselt ligi 35 miljonini aastas. Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli ning Hongkongi Ülikooli teadlaste värske süvaõppemudel osutab, et eeskätt just globaalses lõunas toimuvad muutused on ulatuslikumad ja tormilisemad, kui lääneriikidest paista võib.

11.06.26 LOODUS ... Kevade algus on Eestis viimase poole sajandi jooksul selgelt varasemaks nihkunud, kuid hinnang muutuse ulatusest sõltub oluliselt kasutatud kliimanormist. Seetõttu ei pruugi üksainus trend kogu pilti edasi anda, selgus uuringust.

10.06.26 TERVIS ... Briti teadlased katsetasid esmakordselt inimeste peal tehisaru disainitud universaalset koroonavaktsiini. Kuigi preparaat osutus ohutuks, oli vaktsiini kaitsvat mõju raske hinnata, sest mitmed osalised jõudsid haiguse enne täiskuuri saamist läbi põdeda või saanud tavapärasema kaitsesüsti.

10.06.26 UNIVERSUM ... Neptuunil, Päikesesüsteemi kaheksandal planeedil — kauguse poolest Päikesest — on kummaline kuustik.

09.06.26 TERVIS ... Värskest Ühendkuningriigi teadlaste uuringust selgub, et kahe- kuni nelja-aastastel lastel, kes mängivad rohkem õues, tekib kooliealisena vähem emotsionaalseid ja käitumuslikke probleeme.

09.06.26 LOODUS ... Uuendatud imetajate levikuatlas annab ülevaate kõigi Eesti looduses vabalt elavate imetajaliikide levikust. Vaatlusandmete põhjal selgub, et eriti hästi läheb suurkiskjatel, samas kui lendorava levilad on viimase 25 aastaga jõudsalt vähenenud ning unilased on suisa välja surnud.

08.06.26 HARIDUS ... Viieaastaste laste akadeemiliste oskuste toetamisel on vanemate uskumused ja koostöö lasteaiaga olulisemad kui koduste tegevuste rohkus, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

05.06.26 TERVIS ... Columbia Ülikooli teadlased muutsid uudse baasitoimetamise tehnoloogiaga edukalt inimese embrüote pärilikkusainet. Erinevalt varasematest molekulaarsetest tööriistadest säästab uus meetod kromosoome ulatuslikest kahjustustest, ohutum lahendus tõotab anda aga hoogu eetikavaidlustele.

05.06.26 ÜHISKOND ... Suurem osa maailma inimesi on koostööaltid, kuid alahindavad samas teiste inimeste koostöövalmidust.

04.06.26 TEHNIKA ... Värsked keelemudelite võrdlustestid näitavad, et tehisaru võimekus Kremli propagandat ära tunda kõigub seinast seina. Esmapilgul paistavad tippmudelid usaldusväärsed, kuid sihiliku manipuleerimise peale võib selguda, et neistki on mõned propagandale vastuvõtlikud.

04.06.26 TERVIS ... Uued teadustööd osutavad, et kaalulangetusravimid nagu Ozempic või Wegovy aitavad vähendada rinnavähi tekkeriski ja sellega seotud suremust. Tegu on siiski alles esialgsete vaatluslike tähelepanekutega ja enne kaaluravimite vähiennetuses kasutamist tuleb teha lisauuringuid.

04.06.26 LOODUS ... Atlandi ookeani põhjaosa ja Põhja-Jäämere sügavais vetes ujub aeglaselt ringi salapäraseid suuri haikalu, atlandi polaarhaisid, kelle genoomi on teadlased nüüd põhjalikult uurinud.

03.06.26 AJALUGU ... Uus uuring näitab, et osa jäämees Ötziga seotud mikroobidest võivad olla püsinud eluvõimelisena enam kui 5000 aastat. Teadlaste hinnangul ei ole muumia pelgalt hästi säilinud muistne jäänus, vaid omamoodi elav ökosüsteem, kus leidub nii muistseid kui ka tänapäevaseid mikroorganisme.

03.06.26 TEHNIKA ... E-riigina tuntud Eesti digitaalne selgroog sõltub tugevalt välisühendustest, mistõttu võib Läänemere merekaablite katkemine halvata päevapealt ka igapäevase panganduse. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöö põhjal peaksid finantsasutused looma sidekriisi puhuks sõltumatud kohalikud makselahendused.

03.06.26 PSÜÜHIKA ... Teadlased on uuesti koostanud ja uuesti lahendanud lõbusa matemaatikaülesande, mille tuntud Ameerika füüsik Richard Feynman umbes pool sajandit tagasi sõbraga restoranis istudes paberile visandas.

02.06.26 KESKKOND ... Suur, tumedasuline, lärmakas ja kalamaias — kormoran, mullune aasta lind on viimaseil aastakümneil Eesti meresaartel lindude elurikkust omajagu vähendanud.

01.06.26 TERVIS ... Arstid siirdasid esimest korda ajusurnud inimesele korraga geneetiliselt muundatud sea maksa ja kaks neeru. Elundid töötasid organismis ligi viis päeva.

29.05.26 LOODUS ... Eestis algab peagi sääsehooaeg ja tuhanded vabas õhus viibijad haaravad putukatõrjevahendite järele. Prantsuse teadlaste värske laborikatse aga näitab, et kui tõrjevahendit kasutada lünklikult ja valesti, võivad putukad hakata peletavat lõhna hoopis toiduga seostama.

29.05.26 KESKKOND ... Põhjamere liikide koosseis nihkub aeglaselt väiksemate kalade suunas, näitab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste uuring.

28.05.26 LOODUS ... Harilik aeduba tunneb lehti näriva rööviku ära tema sülje järgi ja kutsub appi putuktoidulised kiskjad. Nüüd selgitasid USA ja Šveitsi bioloogid välja, milline retseptor taimes selle keemilise hädaabikõne käivitab.

27.05.26 PSÜÜHIKA ... Kuigi looduses on silmapaistva välimusega pigem isasloomad, kinnitab rahvusvaheline meta-uuring, et inimliik on siinkohal erand. Seni suurim üleilmne nägude atraktiivsuse analüüs näitas, et naised on kõigi inimeste seas keskmiselt veetlevamad kui mehed.

25.05.26 TERVIS ... Tartu Ülikooli teadlased kaardistasid enam kui poole miljoni inimese andmete toel, kuidas geenid organismi ainevahetust mõjutavad. Valminud hiigeluuring annab 88 000 ilmsiks tulnud seosega teadlastele täpsema pildi haiguste tekkepõhjustest ja kiirendada muu hulgas ravimiarendust.

25.05.26 HARIDUS ... Eesti haridussüsteem kipub õppimist käsitlema peamiselt klassiruumi kaudu. Hästi planeeritud õppekäigud võivad aga aidata vähendada hariduslikku ebavõrdsust ja pakkuda lastele kogemusi, millele kõigil peredel väljaspool kooli ligipääsu ei ole, selgus doktoritööst.

21.05.26 HARIDUS ... Suured keelemudelid ja neil põhinevad tehisarurakendused ei suuda õpilast täielikult toetada, kuna need ei selgita korralikult oma otsuseid, ei võta arvesse õpiprotsesse ega õppijate eripärasid. Tallinna Ülikooli (TLÜ) teadlased arendavad seetõttu tehisaru algoritmi, mis põhineb õppijatelt saadud andmetel.

21.05.26 AJALUGU ... Kui Lääne-Euroopas hakkasid abielud 19. sajandil sõltuma sotsiaalsest päritolust ja varanduslikust seisust üha vähem, siis Eesti maaühiskonnas tugevnesid hoopis traditsioonilised abiellumismustrid. Inimesed abiellusid üha hiljem, partnerit otsiti ikka omasuguste seast ja armastus jäi sageli pragmaatiliste kaalutluste varju.

21.05.26 LOODUS ... Türannosaurusel olid suured hambad ja suur pea, suur kere ja suured tagajalad. Aga ta esikäpad olid seejuures imelikult pisikesed.

20.05.26 LOODUS ... Biotehnoloogiaettevõte Colossal Biosciences esitles 3D-prinditud kestaga tehismuna, millega saab nende sõnul muu hulgas taaselustada väljasurnud linde. Firmast sõltumatud teadlased kiidavad uue lahenduse tehnoloogilist potentsiaali, kuid juhivad tähelepanu teaduslike andmete puudumisele ja uuringu läbipaistmatusele.

20.05.26 TERVIS ... Neandertallastelt päritud iidsed geenivariandid muudavad tänapäeva inimesed haavatavamaks kroonilistele DNA-viiruste suhtes. Tartu Ülikooli teadlaste uuring osutab, et nüüdisinimestega ristunud neandertallased olid kohastunud teistsuguste haiguste tõrjumiseks.

20.05.26 LOODUS ... Igal loomal on oma iseloom, aga see iseloom võib tugevalt sõltuda looma elupaigast. Hiljuti valminud ulatuslik uuring sedastab, et linnaloomadel on selgelt teistsugune iseloom kui maaloomadel.

19.05.26 KESKKOND ... Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika toetab maaelu säilitamist suurte summadega, kuid Eesti Maaülikooli teadlaste uuring näitab, et toetused ei jõua sügavale ääremaale. Valdav osa Euroopa põllumaast asub tegelikult linnade vahetus läheduses.

18.05.26 TERVIS ... Inimese depressiooni ega skisofreenia taga pole kunagi üksik geen. Küll aga võivad geenid mõjutada seda, kui tundlik on aju stressi, põletiku või närvisüsteemi tasakaaluhäirete suhtes. Selgub, et rolli võivad mängida ka soolised erinevused.

15.05.26 TEADUSELU ... Tehisaru on üles leidnud ka teadlased, tekitades uue murekoha: teaduskirjandusse ilmub üha enam väljamõeldud ehk hallutsineeritud allikaid. USA uurimisrühm leidis neljast suurest teadusandmebaasist ainuüksi 2025. aastast pea 147 000 sellist viidet. Leidude paikapidavust pole hinnanud veel teised teadlased.

14.05.26 TERVIS ... Inimeste unemustrid ja nende mõju tervisele sõltuvad pärilikkusest tunduvalt vähem, kui siiani arvatud. Rahvusvahelise teadlasrühma värske uuring näitab, et ebaharilikult lühikese või pika unega on seotud vaid käputäis geenivariante.

14.05.26 AJALUGU ... Hiljutine teadustöö nihutab invasiivse hambaravi alguse seniarvatust kümneid tuhandeid aastaid varasemaks. Siberist leitud 59 000 aasta vanune purihammas viitab, et valutavaid hambaid proovisid ravida kivitööriistadega juba neandertallased.

13.05.26 HARIDUS ... Kolmapäeval allkirjastasid haridusminister Kristina Kallas ja kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid halduslepingud aastateks 2026–2028. Laiemalt leppisid osapooled kokku, et suure tööjõupuudusega erialadele võetakse vastu rohkem üliõpilasi.

13.05.26 KESKKOND ... Ligi 2000 maailma suuremas linnas kasvab majandus kiiremini kui õhusaaste. Satelliidiandmed osutavad, et paljudes asulates pole vaja elatustaseme kergitamiseks senisest enam fossiilkütuseid kasutada.

12.05.26 AJALUGU ... Volbriööl värvilinte kandvad tudengid ja pidulikud rongkäigud tõmbavad tähelepanu igal kevadel. Nende organisatsioonide ajaloolisest taustast ja rollist Eesti haritlaskonna kujundamisel teatakse aga märksa vähem.

11.05.26 LOODUS ... Putukateadlase Urmas Tartese sõnul on mitmed kevadised loodusmärgid tänavu tavapärasest varem kohal ning eriti hästi on seda märgata putukate ja puukide puhul. Samas võib kuiv kevad tähendada, et sääski tuleb sel aastal vähem.

11.05.26 PSÜÜHIKA ... Üks oskus, mille lapsed peavad hästi selgeks saama, on lugemisoskus. Mõnel lapsel läheb see kergesti, teistel läbi raskuste.

11.05.26 LOODUS ... Mis elu elasid kriidiajastul väikesed dinosaurusepojad? Kes seda täpselt teab, aga Ameerika ja Inglise teadlased arvavad olevat aimu saanud, mida mõned dinosaurusepojad sõid.

08.05.26 TEADUSELU ... Nooremad teadlased teevad oma staažikamatest kolleegidest rohkem murrangulisi avastusi, osutab USA teadlaste mahukas analüüs. Kogenud teadlased kipuvad seevastu takerduma oma karjääri algusaastate ideedesse, mistõttu raputavad nad oma valdkonda harvemini.

05.05.26 LOODUS ... Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlaste juhitud töörühm kaardistas põhjaliku genoomiuuringuga ahvena (Perca fluviatilis) jääajajärgse levikuajaloo Euraasias. Uuringu tulemused aitavad mõista ahvena geneetilist mitmekesisust kujundanud pikaajalisi evolutsioonilisi protsesse.

05.05.26 LOODUS ... Kevadel, kui pungad puhkevad, puhkevad pungad lõpuks ka tammepuudel. Kui samal ajal kooruvad ka tammelehepungadest kui maitsvast toidust lugu pidavad röövikud, siis on neil tõeline pidulaud kaetud.

04.05.26 TERVIS ... Meniskivigastuse korral tasub operatsioonile eelistada füsioteraapiat, osutavad Soome teadlased. Nad leidsid oma kümme aastat väldanud uuringus, et põlveoperatsioon võib patsiendi seisundit pikas vaates hoopis halvendada.

04.05.26 ÜHISKOND ... Eurovisiooni lauluvõistlus, mille 70. kehastus juba järgmisel nädalal miljonite silma- ja kõrvapaaride tähelepanu paelub, pakub uurimisainet ka teadlastele.

04.05.26 LOODUS ... Kui hunt või rebane ajab jänest taga, teeb jänes aeg-ajalt haake. Kui kiskja hambad juba peaaegu sabatutini on jõudnud, põikab jänes ühtäkki kiirelt kõrvale, kas täisnurga all või lausa tagasisuunas. Selline manööver pikendab vahemaad kiskjaga taas, sest kuni see ümber on pööranud, on pikk-kõrv juba jälle jupp maad eemal.

30.04.26 TERVIS ... Et süda püsiks terve ja tugev, võib kasuks tulla kehaline liikumine. Brasiilia teadlaste uurimistöö põhjal on selgunud, et ujumine on südame tugevdamisel tõhusam kui jooksmine, vähemalt närilistel.