teleuudised_oo_teadus

Koorumata tibu soo saab teada lõhna järgi

29.05.23 LOODUS ... Põhjalikult on arutatud, kumb oli enne, kas muna või kana. Mõnikord on aga sama tähtis teada, kes on muna sees, kas kukk või kana. Ameerika teadlased on nüüd välja töötanud uue võtte, kuidas sellele teisele küsimusele vastata – lõhna järgi.

Mere ääres käimine soodustab tervist

29.05.23 TERVIS ... Mere ääres meeldib puhata paljudele inimestele, mõni isegi elab mere ääres. Ka teadlased on nüüd lõpuks sellise puhkuse- ja elukohavaliku oma uurimistööga heaks kiitnud. Selgub, et mere ääres olek võib olla tervisele kasulik.

Uus ajuliides paneb halvatud mehe mõttejõul kõndima

26.05.23 TERVIS ... Halvatud 40-aastane hollandlane saab üle kümmekonna aasta jälle kõndida. Šveitsi ning Prantsuse teadlaste loodud pea- ja seljaajuliides võimaldab tal mõttejõul enda jäsemeid liigutada.

Uuring: ligi poolte loomaliikide arvukus väheneb

24.05.23 LOODUS ... Ühendkuningriigi ja Tšehhi teadlased hindasid seni kõige mahukamas uuringus enam kui 70 000 loomaliigi asurkonna tihedust. Nad leidsid, et 48 protsendi liikide asurkondade arvukus väheneb. Seevastu kasvab vaid kolm protsenti asurkondadest.

President andis üle noore teadlase preemiad

23.05.23 TEADUSELU ... President Alar Karis andis teisipäeval üle noore teadlase preemiad. Noore teadlase preemia laureaat on Kaspar Tootsi, noore keskkonnateadlase preemia pälvis Kuno Kasak ja noore IT-teadlase tunnustuse sai Dmytro Fishman.

Esimene mRNA-vaktsiin püüab pakkuda laiahaardelist gripikaitset

18.05.23 TERVIS ... USA-s pannakse esimese faasi kliinilises uuringus proovile esimene mRNA-põhine gripivaktsiin, mis kaotaks pikas plaanis ka vajaduse igal aastal uue gripivaktsiini loomiseks.

Eesti teadlased püüavad seljatada puukborrelioosi kohalike ravimtaimedega

18.05.23 TERVIS ... Üle Eesti kannab ligikaudu iga kolmas ning Tallinnas kuni iga neljas puuk borrelioosi põhjustavaid baktereid. Kas Eestis kasvavate ravimtaimede abil saaks puukborrelioosile vastu astuda ja neid baktereid hävitada, uurivad oma teadustöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Teadlased võisid leida rohelisele kärbseseenele viimaks vastumürgi

17.05.23 TERVIS ... Poppi geenimuutmistehnikat kasutanud töörühm leidis ühendi, mis leevendab rohelise kärbseseene mürgist mõju. Indotsüaniinrohelise tõhususe testimist raskendab aga asjaolu, et kliinilistesse uuringutesse saab kaasata vaid mürgiseent söönud inimesi.

Meestearst: kõrge stressifoon pärsib inimeste seksuaalsust

17.05.23 TERVIS ... Kuigi Eesti meeste tervisekäitumine on viimase paarikümne aasta jooksul paranenud, on kasvanud kroonilist haiguste esinemissagedus. Muu hulgas on jätnud see jälje ka meeste seksuaal- ja reproduktiivtervisele.

Küürvaalad laulavad üle tuule, kuid mitte üle laevamüra

17.05.23 KESKKOND ... Inimene on mürarikas liik, kelle tehnohelisaastega peavad teised liigid kuidagi hakkama saama. Uuringuist on selgunud, et näiteks mõned linnalinnud on õppinud mürarohkemais paigus valjemini sädistama kui mujal.

Läti entusiast lõi Eesti linnamägedest täpsed 3D-mudelid

16.05.23 AJALUGU ... Läti harrastusteadlane koostas kaugseirega kogutud andmete põhjal teadatuntud Eesti rauaaegsetest linnamägedest täpsed kolmemõõtmelised mudelid. Ehkki kutseliste arheoloogide sõnul tööst teadlastele erilist kasu ei tõuse, võib aidata sarnane lähenemine leida tulevikus seni tähelepanuta jäänud muistseid kindlustisi.

Nutitelefoni ihalevad lapsed tasub metsa saata

16.05.23 R2 PORTAAL ... Hiljutine suuruuring näitab, et nutitelefoni kasutamisest tulenevate vaimsete probleemide ulatus sõltub suuresti vanusest, mil lapsele nutiseade hangiti. Samas viitab teine varasem uuring, et noored kasutavad metsas võrreldes linnaparkidega telefoni märksa harvem, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Putukateadlane: alanud on hea sääseaasta

16.05.23 LOODUS ... Kuigi jahe mai algus lükkas sääskede arengut mõnevõrra edasi, algas sääsehooaeg keskmisest varem. Vereimejate meeleheitliku tõrjumise asemel soovitab putukateadlane Urmas Tartes nendega kohaneda.

Kõrgepingeliinid võivad mesilaste tolmeldustööd häirida

16.05.23 KESKKOND ... Paljud teadlased on tundnud huvi, mis põhjustel on putukate, sealhulgas taimetolmeldajate, sealhulgas mesilaste elujõud ja arvukus viimasel ajal alla käinud.

Väikekalurid saaks teenida lisa kalajäätmete kompostimisega

15.05.23 KESKKOND ... Eestis leiab endiselt kasutust vaid väike osa riigis tekkivatest biojäätmetest. Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et praegu raisku minevat peenkala ja kalajäätmeid saaks muuta väärtuslikuks kompostiks, kuid selle eeldusena võib olla tarvis muuta kehtivat seadusandlust.

Bioloogid loodavad lahendada alanud nurmenukuvaatlusega suure õieprobleemi

15.05.23 LOODUS ... Harrastusteadlased on teinud nelja aastaga enam kui 900 000 nurmenukuvaatlust ja andnud teadlastele infot selle kohta, kui palju ja milliseid nurmenukke nad looduses kohtasid. See on viinud ootamatu avastuseni.

Moodsamatel koeratõugudel on suurem aju

15.05.23 LOODUS ... Koeratõuge on tänapäeval maailmas palju, piltlikult öeldes nagu kirjusid koeri, igaühel omad iseärasused.

Uuring: kõnetempo sõltub vanusest, soost ja vestluspartnerist

12.05.23 ÜHISKOND ... Sügavalt juurdunud stereotüübil, et eestlased räägivad aeglaselt, puudub teaduslik alus.

Astronoomid püüdsid pildile ajaloo võimsaima kosmoseplahvatuse

12.05.23 UNIVERSUM ... Kolm aastat väldanud kosmilise plahvatuse käigus vallandus astronoomide sõnul kordades rohkem energiat, kui ühegi teise seni ajaloo vältel jäädvustatud sündmuse mõjul. Kõige eredamast supernoovast kümme korda energeetilisema sündmuse vallandas töörühma sõnul ilmselt gaasipilve kokkupõrge musta auguga.

Saaresurm jõudis Eestisse arvatust oluliselt varem

12.05.23 KESKKOND ... Saarepuid kahjustav haigus saaresurm hakkas Eestis levima seniarvatust oluliselt varem. Vanade herbaariumite põhjal esines saaresurma siinmail juba poole sajandi eest.

Kookosseep võib olla hea sääsepeleti

11.05.23 LOODUS ... Kevad edeneb, sääsehooaeg läheneb. Ei tea veel, milliseks tänavune sääseaasta kujuneb, aga teada on, et mõned inimesed on millegipärast märksa suuremad sääsemagnetid kui teised inimesed.

Alkoholisurmad on samal tasemel nagu enne viimast majanduskriisi

10.05.23 TERVIS ... Tervise Arengu Instituut avaldas hiljuti aastaraamatu, millest selgus, et alates 2018. aastast on Eesti inimeste alkoholi tarbimine suurenenud. Praegune olukord meenutab suuresti eelmise majanduskriisieelset aega.

Plastprügi ümbertöötlus saastab keskkonda plastiga

10.05.23 KESKKOND ... Plasti taaskasutuse üks peamine mõte on säästa loodust plastsaastest, mis võib kaasa tuua omajagu nii teadaolevat kui ka arvatavat kahju.

Uuring: stressist tulenevat vananemist saab tagasi keerata

09.05.23 TERVIS ... Bioloogiline vanus peegeldab inimese rakkude ja kudede tervist, mida mõjutavad näiteks haigused, elustiil ning ümbritsev keskkond. Kui seni on arvatud, et bioloogiline vananemine on pöördumatu, siis hiljutine uuring osutab, et stressiga kaasnevat vananemist on võimalik siiski ringi pöörata.

Seened on ümbritsevast jahedamad

09.05.23 LOODUS ... Seened on kummalised olendid: ei ole nad loomad, ei ole nad linnud, ei ole nad taimed. Nad on seened.

Kaugel asuv töökoht annab hoobi inimese tervisele

08.05.23 TERVIS ... Kui inimese töökoht asub tema kodust enam kui kolme kilomeetri kaugusel, võib see soodustada passiivset eluviisi, kirjutavad Rootsi teadlased. Samuti võib inimese harjumustele halvasti mõjuda kodu või kontori kõrval tegutsev baar.

Mehitamata merealus vähendab eesti kalateadlaste ökoloogilist jalajälge

08.05.23 TEHNIKA ... Tartu Ülikooli kalateadlased arendavad koostöös ettevõtjatega isesõitvat merealust, mis suudab mehitatud laevade võrreldes oluliselt väiksemate kuludega teadustööks vajalikku infot koguda. Tulevikus võib uudsest tehnoloogiast kasu olla ka kalapüüdjatel.

Mobiiltelefonikõne tõstab vererõhku

08.05.23 TERVIS ... Mobiiltelefon teeb elu mugavamaks, kuid selle mugavuse eest tuleb maksta rohkemgi kui ainult kuutasu ja kõneminutihinda. Nii selgub värskest teadusuuringust.

Rootsi suurriigi lõtv haare jättis baltisaksa aadlile vabad käed

07.05.23 AJALUGU ... Rootsi suurriigi pea lakkamatud sõjad naabrite vastu jätsid vallutatud alade kohaliku elu korraldamise tagaplaanile, mis avas Liivimaal elanud baltisaksa aadlikele võimaluse oma mõjuvõimu kasvatamiseks. Muu hulgas viitab Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö üllatuslikult, et 17. sajandi esimesel poolel püüdis toonane aadel kohalikke talupoegi riigi liigsete koormiste eest kaitsta.

Uus ravimikandidaat aeglustas Alzheimeri tõve kulgu kolmandiku võrra

05.05.23 TERVIS ... Ameerika ravimifirma esitles uut ravimikandidaati, mis aeglustab Alzheimeri tõve kulgu kolmandiku võrra. Tegu on juba teise viimase aasta jooksul tõve vastu tõhusaks osutunud ravimiga, misläbi võib saada Alzheimerist peagi ravitav haigus. Samas saadavad uut ravimit ohtlikud kõrvaltoimed ja see toimib ainult tõve väga varajases staadiumis.

Metsade ja niitude lähistel sirgunud Eesti lapsel esineb vähem allergiaid

04.05.23 TERVIS ... Tartu Ülikooli lastearstide ja ökoloogide koostöös valminud uuring näitas, et looduslähedasem koduümbrus parandab inimese tervist, vähendades lastel allergia esinemise tõenäosust. Seega on vaja tähelepanu pöörata ruumilisele planeerimisele, et elukoha ümbruses oleks piisavalt metsi, niite ja soid.

Molutamine võib anda hoogu loovatele ideedele

03.05.23 PSÜÜHIKA ... Kuigi tänapäeva inimesed ei võta eriti palju aega niisama logelemiseks, siis teadlaste sõnul on see vajalik, et saaks uusi originaalseid ideid tekkida.

Kääbusplaneet Quaoaril on teinegi rõngas

03.05.23 UNIVERSUM ... Kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ümber Päikese kääbusplaneet põneva nimega Quaoar. Nüüd selgub, et selle taevakeha ümber on tervelt kaks rõngast. Üks rõngas oli avastatud juba enne, teine avastati nüüd juurde.

Uus kratt loeb ajulainetest välja inimese mõtteiva

02.05.23 TEHNIKA ... Rühm USA teadlasi leidis enda sõnul võimaluse, kuidas teha lühikokkuvõtteid parasjagu inimese peas liikuvatest mõtetest. Mõttelugemise tehnoloogias kujutab ajuskanneeringuid ja tehisaru mudeldamist kasutav lähenemine võimalikku edusammu, kuid võimaliku kasu kõrval tekitab see küsimusi mõttevabadusest.

Veevaimudest lendavate sisalike ja loitsudeni – pilguheit vadjalaste pärimusele

28.04.23 AJALUGU ... Ajalooliselt tänase Leningradi oblasti lääneosas elanud vadjalased on üks väiksemaid soome-ugri rahvaid. Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu. Praeguseks peaaegu väljasurnud rahva pärimusest ja vajadusest selle uurimise järele kõneleb folklorist Madis Arukask.

Haruldane päevik heidab valgust baltisakslaste küüditamistraumale

26.04.23 AJALUGU ... Hitleri kutsel lahkusid enamik Eestis elanud baltisakslastest 1940. aastate alguseks Saksamaale. Vähesed, kes otsustasid Eestisse jääda, küüditas stalinistlik võim 1945. aasta suvel Siberisse. Küüditamisest ja selle järgnenud asumiselust pakuvad põhjaliku ülevaate küüditatute seas olnud Georg Heitmanni päevikud, mis hiljaaegu lugejate ette jõudsid.

Lugeja küsib: miks kimalasi inimesed kütkestavad?

25.04.23 LOODUS ... Mitmed Novaatori lugejad on kurtnud, et soojemate ilmade saabudes tungib nende elamisse tavapärasest rohkem sumisevaid tegelasi. Eesti Maaülikooli tenuuriprofessor Marika Mänd sõnas, et kimalasi kütkestab nii tehiskeskkonna värvikirevus kui ka pakiline vajadus leida endale uus elupaik.

Päikeseparke tasub rajada prügilasse ja reostunud aladele

25.04.23 KESKKOND ... Teadlaste sõnul ei ole võimalik lahendada kliima- ja elurikkuse kriisi, ilma et taastataks juba praegu kahjustatud kooslusi. Päikeseparke rajades on hea võimalus minna ühekorraga üle nii taastuvenergiale kui ka taastada kahjustatud kooslusi, misläbi tuleks pargi asupaika eriti hoolikalt valida.

Hallide juuste taga võivad olla laisaks muutunud rakud

21.04.23 TERVIS ... Hiirtega tehtud katsed viitavad, et vananedes hallipäiseks muutumise taga võib olla tüvirakkude võimetus küpseda juustele nende värvi andvateks pigmendirakkudeks. Ehkki töös võeti luubi alla närilised, loodavad teadlased, et tulemustest tõuseb kasu inimestele mõeldud ravimite loomisel.

Vannipart võib kahjustada lapse tervist

20.04.23 KESKKOND ... Painduva ja pehme plasti saamiseks lisatakse plastile teatud kemikaale – pehmendeid. Neist mürgisemate kasutamisele on Euroopas piir pandud, ent ftalaatide asemel on toodetesse ja sealt edasi keskkonda ning inimesse jõudnud uued ja väheuuritud asendused.

Harjumuse tekkeks võib kuluda kaugelt enam kui kolm nädalat

20.04.23 PSÜÜHIKA ... Sageli öeldakse, et uue harjumuse tekkeks kulub 21 päeva. Ameerika teadlased järeldasid inimeste tegelikku käitumist uurides, et alati seda väita ei saa. Kui näiteks igapäevase kätepesu võib inimene endale tõesti sisse harjutada nädalatega, kujuneb harjumus trenni teha pigem poole aastaga.

Majandusteadlane: paistab, et Eestis jäävad vaesed veel vaesemaks

19.04.23 ÜHISKOND ... Maailma majanduses on toimunud suured muutused, aga TTÜ majandusteadlase sõnul on majanduskriisi raskeim aeg nüüdseks üle elatud. Valitsuse maksumuudatuste tõttu võivad aga vaesed veelgi vaesemaks jääda.

Eestis saab rästikult aastas salvata sadakond inimest

19.04.23 LOODUS ... Kevadsoojadega on mitmel pool Eestit märgatud rästikuid. Keskkonnaameti peaspetsialist Tõnu Talvi sõnul pole siiski paanikaks põhjust, sest kõigusoojased maod tulevad lihtsalt päikese soojust ja toitu otsima. Kes mingil põhjusel siiski rästikult salvata saab, peaks rahulikuks jääma ja haava ise mitte puutuma.

Koroona põdemine võib tekitada rohkem allergiaid

18.04.23 TERVIS ... Kevade saabumine tähendab paljude inimeste jaoks allergiahooaja algust. Kuna allergiad tekivad siis, kui inimese immuunsüsteem on mingil põhjusel paigast läinud, annab nende avaldumisele hoogu ka koroona põdemine. Mitmeid allergiaid saab tänapäeval aga ka juba välja ravida.

Võõrtaimeliigid ohustavad maailma maade omapära

17.04.23 LOODUS ... Sosnovski putk ei ole ainus tüütu võõrtaimeliik Eestis ega saati siis maailmas. Kõikjal üle terve planeedi tungivad kohalikesse kasvupaikadesse muudest piirkondadest pärit taimed. Ajakirjas Global Change Biology ilmunud arvamusavalduses väidetakse, et aedadeski kasvatatavad eksootikataimed võivad ökosüsteeme tugevalt mõjutada.

ESA saatis teele sondi Jupiteri kuudelt elumärkide otsimiseks

14.04.23 UNIVERSUM ... Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) saatis reede pärastlõunal oma Kourou kosmodroomilt teele sondi Juice, mille eesmärkide hulka kuulub Jupiteri kuudelt elumärkide otsimine.

Majandusteadlane: maksumuudatused olid oodatavad ja asjakohased

14.04.23 ÜHISKOND ... Koalitsioonilepingusse kirja pandud maksumuudatused on saanud omajagu kriitikat. Majandusteadlase sõnul tuleb maksustada nii palju, kui on hädavajalik riigi kulude katmiseks.

Ortodont: probleemid hambumuses võivad kaasa tuua kehva une

14.04.23 TERVIS ... Kuidas tagada hammaste hea seisukord ning ennetada tõsisema ravi vajadust? Millal on vaja pöörduda ortodondi poole ning milliseid probleeme võib endaga kaasa tuua hambumuse mitte korrigeerimine? Sellest rääkis Kliinik32 ortodont doktor Kirsten Nigul.

Kauges pisigalaktikas käib ülikiire täheteke

14.04.23 UNIVERSUM ... Pisikeses galaktikas, mis asub meist ülimalt kaugel nii ajas kui ka ruumis, tekib uusi tähti üllatavalt kärmel robinal.

Vene kirikujuhid mängisid imperialistlike mõtetega enne Putinit

13.04.23 ÜHISKOND ... Ehkki Vene õigeusu kirik seisab enda sõnul geo- ja päevapoliitikast kõrgemal, asusid kirikujuhid juba vahetult pärast Nõukogude Liidu lagunemist toitma oma kõnedes imperialistlikku maailmapilti. Suurema hoo sai see sisse 2000. aastate lõpus, viitab üleilmse vene rahvakogu ees peetud kõnede analüüs.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: