Puukborrelioosi ehk Lyme'i tõbe põhjustava Borrelia burgdorferi nakkust saab antibiootikumidega ravida, kuid osal patsientidest jäävad haigusnähud püsima ka pärast ravi lõppu. Ühe põhjusena näevad teadlased bakterite võimet moodustada biofilme – tugevaid kaitsekihte, mis kaitsevad neid ravimite vastu ja aitavad neil ellu jääda.

Antibiootikumidele allumatute bakterite levik muutunud meditsiinis üheks olulisemaks üleilmseks probleemiks. Seetõttu kaasasid Tallinna Tehnikaülikooli ja Gruusia Põllumajandusülikooli teadlased uuringusse Borrelia burgdorferi kõrval kolm haiglainfektsioonidega sageli seotud gramnegatiivset bakterit, mis võivad põhjustada näiteks hingamisteede, kuseteede ja vereringe infektsioone ning on haiglates olulised nakkustekitajad: Klebsiella pneumoniae, Acinetobacter baumannii ja Enterobacter cloacae.

Gramnegatiivseid baktereid on nende rakuehituse tõttu paljude antibakteriaalsete ainetega raskem mõjutada. Tallinna Tehnikaülikooli keemikud on otsinud Eesti looduses leiduvatest rahvameditsiinis kasutatud taimedest uusi bakterivastase toimega bioaktiivseid ühendeid juba aastaid. Varasemates uuringutes leidsid nad selliseid ühendeid teelehest ja aed-uniohakast.

Sel korral otsisid nad uut kandidaati seente maailmast. Uuringu juhtivautor ja analüütilise keemia uurimisgrupi juht vanemteadur Maria Kulp põhjendas valikut: "Valisime uurimisobjektiks kännupessu Fomitopsis pinicola, sest see raviseen sisaldab teadaolevalt mitmesuguseid bioaktiivseid ühendeid ning selle võimalikku antibakteriaalset, antioksüdantset ja eriti Borrelia burgdorferi vastast toimet on seni ebapiisavalt uuritud".

Teadlased kasvatasid laboris kännupessu seeneniidistikku, et saada uurimiseks ühtlase koostisega seenematerjali, mis ei sõltuks kasvukohast. Nad valmistasid seentest vee- ja etanooliekstraktid ning uutisid nende mõju nii puukborrelioosi tekitavale bakterile kui ka kolmele probleemsele haiglabakterile.

Laborikatsed näitasid, et seeneekstraktid pidurdasid kõigi uuritud bakterite kasvu, vähendasid nende eluvõimet ja hävitasid mõnel juhul bakterid täielikult. Eriti oluline on, et ekstraktid pidurdasid ka biokilede teket ja vähendasid nende ulatust. Kuna biofilmid muudavad bakterid ravimitele märksa vastupidavamaks, peavad arstiteadlased biofilmide nõrgestamist oluliseks suunaks uute antimikroobsete raviviiside väljatöötamisel.

Lisaks antibakteriaalsele toimele uurisid teadlased ekstraktide antioksüdantseid omadusi ning mõju tervetele rakkudele. Katsed näitasid, et ekstraktidel on annusest sõltuv võime neutraliseerida rakke kahjustavaid vabu radikaale ja enamiku ekstraktide tsütotoksilisus oli madal. Seega talusid inimrakud neid üldiselt hästi.

Kuigi tulemused näitasid mõju bakteritele, rõhutas Maria Kulp, et tegemist on alles uuringu esimese etapiga. "Praegu näitasime üksnes seda, et kännupessu ekstraktidel on laboritingimustes paljulubav toime ja need võivad olla looduslike antioksüdantsete ja antimikroobsete ühendite allikaks. Järgmiseks tuleb välja selgitada, millised bioaktiivsed ühendid sellist toimet põhjustavad. Nende ohutuse ja toime kinnitamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid ning alles seejärel saab hinnata, kas neist võiks tulevikus kujuneda uusi ravivõimalusi," sõnas vanemteadur.

Artikkel ilmus MDPI ajakirjas Sci.