Soojemate ilmade tuleku ja inimeste suureneva vabas õhus liikumisega kaasnevad ka mitmed riskid. Muu hulgas võivad rohealadel haakida end naha külge puuk, kes kannab Eestis enamasti vähemalt ühte haigustekitajat, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur Merike Vaher ja doktorant-nooremteadur Pille-Riin Laanet.

Hiljuti avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) projekti "Pane puuk posti!" tulemustest selgus, et vaatluse alla võetud kuuest peamisest viirusest või bakterist tuvastati vähemalt ühe haigustekitaja olemasolu 62,3 protsendil kõikidest uuritud puukidest. Tuntumad puukide levitatavad haigused on näiteks puukentsefaliit ja -borrelioos. Seejuures on puukide arvukus ning puukide kantavate haigustekitajate levimus Eestis viimasel aastakümnel märgatavalt kasvanud.

Borrelioositekitajaid esineb üha rohkem

Viirushaiguse entsefaliidi vastu on võimalik ennast vaktsineerida, samuti tekib immuunsus haiguse läbipõdemisel. Puukborrelioosi ehk Lyme´i tõve puhul aga ennetav ravi puudub. Peale haigestumist immuunsust ei teki ja nakatumisel võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Borrelioosi põhjustavad puugihammustuse kaudu inimese verre sattuvad bakterirühma Borrelia burgdorferi sensu lato esindajad. Nakatumisest annab enamasti esimesena märku laienev punetav laik hammustuskoha ümber. Kolmandikul juhtudest seda aga ei esine. Hilisemas haigusstaadiumis võivad sümptomitena esineda nii liigeste, närvisüsteemi, naha- kui ka südamekahjustused¹.

TAI andmetel kannab B. burgdorferi ligikaudu 28 protsenti Eesti puukidest ja borrelioosi nakatub üle 2500 inimese aastas. Võrreldes viimaseid andmeid aastatel 2006–2009 ning 2012–2014 läbi viidud uuringute tulemustega, selgub, et borrelioosi tekitajate levimus puukides on üle Eesti kasvanud kohati kaks kuni kolm korda

Puukide kantavatesse haigustesse võib nakatuda ka linnas. TAI 2018. aasta pealinna rohealade uuring näitas, et linnaaladelt kogutud puukidest kandsid vähemalt üht haigustekitajat keskmiselt 35 protsenti puukidest. Borrelioosi põhjustavaid baktereid leiti kohati peaaegu igal neljandal puugil.

Vajadus uudsete ravimeetodite järele

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, mis on tormiliselt kulgeva haiguse ravis üldiselt tõhusad. Küll aga võib märkamata jäänud haigestumise ja hilinenud ravi puhul välja kujuneda krooniline haigus.

Kestvaid kaebusi põhjustavad B. burgdorferi bakterite vastupidavamad vormid, nn ümarvormid ja biofilm, mis pole antibiootikumidele sama tundlikud kui bakterid oma algsel kujul, kruvikujuliste mikroorganismide ehk üksikute spiroheetidena.

Vastupidavamate bakterivormidega võitlemiseks on tarvis uudseid ravimeetodeid. Teaduskirjanduses on praeguseks palju näiteid selle kohta, et puukborrelioosi vastu on tõhusad erinevad taimse päritoluga ühendid ehk fütokemikaalid.

Tallinna Tehnikaülikooli Instrumentaalanalüüsi uurimisrühm on Eesti taimede uurimisega tegelenud juba pikka aega. Meie viimaste aastate peaeesmärk on olnud just B. burgdorferi vastast mõju omavate fütokemikaalide tuvastamine. Samuti oleme üritanud leida uusi kroonilise borrelioosi raviks sobilikke juhtühendeid.

Kuigi paljud Eesti taimed on tuntud antibakteriaalset toimet omavate ravimtaimedena, pole väidetavaid häid omadusi tihti teaduslike meetodite abil kinnitatud. Nende taimede keemiline uurimine võimaldab tuvastada kindlaid taimseid ühendeid, mis annavad neile erinevad terapeutilised omadused.

Milliseid taimi keemikud uurivad?

Uurime kolleegidega paljusid erinevaid Eestis kasvavaid taimi, mis on tuntud ravimtaimedena vähem või rohkem. Töö tulemusena valmib ülevaade paljude siinsete taimede ekstraktide keemilise koostise ja kasulike omaduste kohta.

Taimeuuringute esimese osana kirjeldame uuritavaid liike keemiliselt, tuvastame peamised nendes leiduvad ühendirühmad ja selgitame välja taimeekstraktide antioksüdatiivsed omadused.

Antioksüdatiivse toime omamine viitab ekstrakti võimalikele terapeutilistele kasutusvõimalustele nii antibakteriaalse vahendina kui ka oksüdatiivse stressiga seotud haiguste, näiteks vähkkasvajate ravis. Sobiliku lahusti ja ekstraktsiooniprotokolliga saab taimedest eraldada antibakteriaalsete omadustega ühendeid, mille hulgast loodetakse leida puukborrelioosi raviks sobivaid.

Hea ülevaate sellest tööst annab hiljuti teadusajakirja Molecules erinumbris avaldatud artikkel, mis annab ülevaate erinevates Eesti madarates leiduvate fütokemikaalide tuvastamisest ja iseloomustamisest.

Leidsime, et hobumadara, roomava madara ja pehme madara ekstraktidel on märkimisväärsed antioksüdatiivsed omadused. Ekstraktidest tuvastasime peamiselt mitmeid polüfenoolide ja iridoidide aineklassidesse kuuluvaid ühendeid.

Paljude varasemate teadusuuringute põhjal esineb aineklasside esindajatel mitmekülgse kasulikud terapeutilised omadusi. Polüfenoolid on tuntud nii oksüdatiivse stressiga seotud haiguste ennetamises kui ka ravis ning iridoidid põletikuvastaste omaduste poolest ning bakterite, viiruste ja seente kasvu pärssijatena.

Tugevaimate antioksüdatiivsete omadustega leiti olevat hobumadara õitest valmistatud ekstrakt. Lisaks tuvastasime Eesti madaraliikides leiduvad lenduvad ühendid. Kõigis kolmes taimes leiduvad fütokemikaalid pärsivad varasemate uuringute põhjal bakterite ja seente kasvu.

Aed-uniohaka lehtedest valmistatud ekstrakt hävitab puukborrelioosi põhjustavaid baktereid. Merike Vaher

Aed-uniohaka head omadused

Borrelia-vastaseid omadusi oleme juba edukalt kinnitanud aed-uniohakal. Töö tulemused avaldati eelmisel aastal teadusajakirja Pharmaceuticals erinumbris, pälvides oma olulisuse poolest oma vallas esile tõusva artiklina äramärkimise.

Aed-uniohaka ekstraktist eraldasid teadlased iridoid-glükosiidide aineklassi kuuluvaid ühendeid sisaldav osa. See omakorda näitas ühteaegu nii suurepärast Borrelia-vastast toimet kui ka vähest ohtu imetajarakkudele. Seejuures moodustab Borrelia-vastast toimet omavate ühendite osakaal kogu ekstraktist ligikaudu 15 protsenti. Seeläbi on aed-uniohaka lehed suurepärane looduslik allikas, millest eraldada puukborrelioosi raviks uusi juhtühendeid.

Uuritakse ka teelehti ja mett

Jätkame koos teiste instrumentaalanalüüsi uurimisrühma teadlastega Eesti taimede keemilise kirjeldamisega ning ravipotentsiaaliga ühendite jaoks sobilike ekstraktsioonimeetodite väljatöötamisega. Praegu uurime muu hulgas nii erinevate teelehtede kui ka erinevate Eesti mete ja suira Borrelia-vastast toimet. Käimasolevad katsed on mõlemal juhul näidanud paljulubavaid tulemusi.

Loodame, et uuringute tulemused võivad osutada uutele ravivõimalustele arstide ja nende patsientide jaoks ning sillutada teed kliinilistele uuringutele, et aidata kroonilist puukborrelioosi põdevaid inimesi.

Tallinna Tehnikaülikooli Instrumentaalanalüüsi uurimisrühma kuuluvad Merike Vaher, Piret Saar-Reismaa, Pille-Riin Laanet, Piia Jõul ja Olga Bragina.

1 - Andmed põhinevad ajakirjades Frontiers in Neurology, Pain, Lancet ja Clinical Microbiology and Infection avaldatud teadusartiklitel.