Raali sõnul tasub ravimtaimi korjata pigem ennelõunal kui õhtupoolikul. Nimelt sisaldavad taimed lõhnavaid eeterlikke õlisid. "Mida palavamaks ilm läheb, seda rohkem eeterlik õli sealt ära lendub. See on umbes nagu, kui inimene palavaga higistab," võrdles professor saates "Huvitaja". Igal juhul peaks inimene tema sõnul korjama ainult neid ravimtaimi, mida kindlalt tunneb.

Taime biokeemia saab professori sõnul hoo sisse õitsemise alguse ajal. "Näiteks piparmündi puhul on just täpselt kõige õigem aeg siis, kui õienupud on välja kujunenud ja hakkavad ka õitsemisel avanema. Siis nad sisaldavad kõige suuremal hulgal eeterlikke õlisid ja muid tervisele vajalikke aineid," selgitas ta. Teisisõnu on väga suur vahe, kas koguda õied õitsemise alguses või lõpus.

Mis ravimtaimede kuivatamisse puutub, võib juuri ja marju Raali sõnul kuivatada ka päikese käes: välja arvatud juhul, kui need lõhnavad ehk sisaldavad eeterlikku õli. "Samas ürdid ehk õied ja lehed, neid tuleks ikkagi hoida varjus," lisas ta. Varjulisuse kõrval on Raali sõnul tähtis, et õhk kuivatamise ruumis liiguks: siis asendub niiske õhk ürdis kuiva õhuga. Kes aga soovib korjatud timedest valmistada tinktuuri, võiks samuti lasta sel tõmmata just soojas ja pimedas kohas.

Pärnaõis, angervaks ja palderjan

Praegu on Ain Raali sõnul vähemalt Põhja-Eestis viimane aeg korjata pärnaõisi. Seejuures tuleb professori sõnul vaadata, et pärna õitsemine poleks lõppenud ja õis oleks laiali: "Et ei oleks kandelehe küljes kirsitaolist terajat moodustist, vaid et ta õitseks."

Teine praegu laialt leviv ja õitsev taim on Raali sõnul nõukogude ajal põlu all olnud angervaks. "Tegelikult see on superhea taim, millel on kolm kasulikku omadust koos. See toimib kergelt põletikuvastaselt, soodustab higieritust ja aitab ka vedelikku organsmist välja viia," loetles professor. Selline toimekombinatsioon sobib tema sõnul hästi viiruslike külmetushaiguste korral.

Veel on Raali sõnul praegu hea aeg korjata loodusest palderjani. Ehkki kõige suurem hulk toimeaineid on palderjanijuurtes sügisel, on taim ise selleks ajaks närbunud ja inimene ei leia juuri üles. "Nii et kellel on huvi ja vajadust kodus endale palderjanist tinktuuri teha, siis praegu on väga hea aeg seda ära tunda ja korjata. Saame küll toimeainet natuke vähem kui sügisel, aga nagu rahvasuu ütleb: parem on pool muna, kui tühi koor," sedastas ta.

Naistepuna päikesega ei sobi

Päikeseliste ilmadega tuleb mõne ravimtaime tarvitajal ettevaatlik olla. "Näiteks naistepuna on selline taim, mille just seespidisel tarvitamisel tuleb päikese käes viibimist vältida. Hüperitsism on kohe eraldi termin niisuguse põletiku kohta," märkis Ain Raal.

Välispidiselt süvendavad UV-kiirguse mõju erinevad sarikalised ehk putked, eesotsas Sosnovski karuputkega. "Viimase puhul on see ärritav mõju nii suur, et siin ei ole üldse lugu selles, kas inimene on tundlik või ei ole," osutas Raal.

Kui karuputkega peab inimene ärrituseks füüsiliselt kokku puutuma, siis leeskputkes ja kikkaputkes on lenduvad nahka ärritavad ühendid. "Ma olen sellist pilti näinud, kus inimene umbes meetri kauguselt möödub taimest ja mõne aja pärast lööb tal see allergiline reaktsioon välja," meenutas professor. Niisiis soovitab ta ühe putke suhtes tundlikel inimestel olla ettevaatlik ka teiste sarikaliste suhtes: ette võib tulla ristallergiat.

Päikesepõletuse tekkimise korral saab inimene veel ise üht-teist ära teha: vältida päikese käes olekut ja katta põlenud kehaosad riietega. Põletada saanud kohale võib määrida aaloed. "Kui on aaloe olemas, siis võiks murda selle lehe tüki ja pigistada mahla sinna peale. Või siis võtta aaloegeel tööstusliku tootena," soovitas Raal.