Farmakognoosia professor: ayahuascast vaevalt head ravimit saab
Ayahuascast valmistatud droogide koostis ja täpne mõju kasutajatele on ilmselt liiga kõikuv, et need suudaksid läbida läänelike ravimikatsete kadalippu, leiab Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal. Fännidel tasub aga meeles pidada, et igal juhul pole tegu imeravimiga.
Ayahuasca on mitmekülgselt omapärane fenomen, mis pakub selle uurijatele küllaga põnevust ja leidmisrõõmu. Kindlasti aga ei ole tegemist ravimiga. Selleks tuleb kasutatavate droogide ja retseptide koostis esialgselt piisava põhjalikkusega läbi uurida ja maha märkida bioloogilise aktiivsuse peamised rajajooned.
Seejärel tuleks koostis standardida ja leida selle manustamiseks sobivaim ravimvorm, mille tehnoloogia tuleb välja töötada. Lõpuks jõuaks kord kätte efektiivsust ja ohutust tõestavatele uuringutele. Sinna vahele jäävad veel ekstraktide erinevad toimete uuringud katseklaasi ja elava organismi tasandil.
Erialasest üldtunnetusest lähtudes kaldun arvama, et ayahuasca ei ole suuteline sellist läänelikku ranget kadalippu edukalt läbima. Vaevalt sellest seega ravimit saab, paremal juhul mõnest selle koostisainest. Ayahuasca toimeid arvestades ei saa me kindlasti rääkida ka toidulisandist. Seega julgeksin prognoosida, et ayahuasca kasutamine jääb jätkuvalt selle fännide pärusmaaks. Fännidel oleks aga mõistlik paari asjaoluga arvestada.
Esiteks unustagem ära vaatenurk ayahuascast kui imeravimist. Ei ole see niisiis ravimgi, imeravimist rääkimata! Aegajalt kerkib küll mõni "imeravim" otsekui heelimiga täidetud õhupallikimp taevalaotusesse, algul tõuseb veelgi ja paistab seeläbi kaugemale, kuid varem või hiljem läheb gaas pallist välja ning krimpsus kummitükk naaseb sinna, kus ta koht on - ikka maa peale tagasi.
Eesti on vaba maa, kus igaüks võib oma tervist parandada või seda rikkuda. Mõnevõrra šamanismi teooriat ja praktikat tundes kuulub minu sümpaatia koolkonnale, kus rännakud tehakse ja küsimustele vastuseid otsitakse ilma midagi endale manustamata ehk kainelt ja selges meeleseisundis.
Seevastu abivahendid muudavad inimest väljaspoolt: pruugib kasvõi parajalt alkoholi tarvitada kui paljudel on "meri põlvini", kusjuures meri valdavalt ju põlvini ei ole. Ehk et sellised eneseeksperimendid ayahuascaga võivad olla hiiglama põnevad ja küllap ka lõõgastavad, aga sisuliselt on tegemist enesepettusega, mis võib olla ohtlik.
Põhimõte, et tasuta lõunaid ei ole, kehtib paraku ka enamuse looduslike ühendite puhul, kus maksta tuleb erinevate ohtudega. Nii et kui kasutate, siis olge vähemalt kogustega mõistlikud. Mina isiklikult ayahuascat proovida ei kavatse.
Toimetaja: Juhan Hellerma