TÜ doktorant uuris Brasiilias teadvust muutva joogi rituaalset kasutamist

Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Helle Kaasik uuris Brasiilias, kuidas kasutatakse psühhedeelset rituaalijooki nimega ayahuasca ja milline on selle nime all pakutavate jookide keemiline koostis.
Ayahuasca, mida eesti keeles võiks hääldada [ajahuaska], on Lõuna-Ameerikast pärit psühhedeelne jook. Ayahuasca ja sinna juurde kuuluvad rituaalid on koos uusvaimsuse praktikaga üha laialdasemalt üle maailma levimas.
Selle ümber on tekkinud omaette turismi- ja äriharu, mis meelitab ligi ka pettureid ja hõlptulu ihalejaid, kes võivad oma teenuse tarbijad ohtu seada, kirjutab Kaasik Tartu Ülikooli usuteaduskonna blogis.
Ayahuascast otsitakse abi tervenemiseks, vaimseks arenguks ja spirituaalse maailmaga ühenduse saamiseks. Leevendust otsitakse ka mitmesugustele ihu- ja hingehädadele.
Rituaalide käigus kasutatavat teadvust moonutavat jooki keedetakse Amazonase vihmametsade taimedest. Selle joogi keetmise avastasid Amazoonia põliselanikud, kes kasutavad ravi- ja nõiakunstis neid ja paljusid teisi oma kodumaal kasvavaid taimi.
Kahekümnenda sajandi algul tutvusid selle joogiga kristlastest sisserändajad. Nende saadud kogemuste mõjul tekkisid Brasiilias eklektilised usuliikumised Santo Daime, União do Vegetal ja Barquinha. Need liikumised ühendavad kristlust Lõuna-Ameerika ja Aafrika põliselanike rahvausundite elementidega. Selliste usundite jumalateenistustel kasutatakse ayahuascat sakramendi ehk Jumala armu vahendajana.
Ayahuasca mõju teadvusele on väga mitmekesine ja individuaalne.
Rituaaliöö jooksul võib osaleja kogeda kõike, mida ta ette kujutada suudab, ja veel palju rohkemat. Võidakse näha unenäolisi nägemusi ja leida uusi vaatepunkte iseenda olevikule, minevikule ja tulevikule, eluolukordadele ja inimsuhetele.
Kasutajad usuvad, et ayahuasca tervendab ja õpetab inimest. Nad arvavad, et nii meeldivad kui ka keerulised kogemused aitavad inimesel oma eluga paremini toime tulla, kui inimene saadud kogemustest õiged järeldused teeb ja need oma ellu rakendab.
Äri ja pettused
Ayahuasca on tänapäeval maailmas uusvaimsuse osana populaarseks saanud, selle ümber on tekkinud omaette turismi- ja äriharu.
Lõuna-Ameerikas elatuvad ayahuasca-turismist paljud külalistemajad, kus turist tavaliselt veedab mõne nädala mõnekümne osalejaga vaimsuselaagris. Lisaks šamaanide juhitud ayahuasca tseremooniatele pakutakse sellistes laagrites klientide ootustele vastates sageli ka teisi uusvaimsusele iseloomulikke praktikaid: taimedieete, joogat, meditatsiooni, reikit, mitmesuguseid kehapuhastusi ja rohkem või vähem tunnustatud psühhoteraapia vorme.
Ayahuasca tseremooniate korraldajad reisivad ringi ka Euroopas ja pakuvad võimalust tseremoonial osaleda veidi rohkem kui saja euro eest.
Nagu kõigil ravimitel, on ka ayahuascal omad riskid ja vastunäidustused. Kalduvus psühhoosile või maaniale, kõrge vererõhk, nõrk süda või maks ja osad ravimid ei sobi ayahuascaga kokku.
Tseremoonias osalemiseks on vajalik vaimne ja kehaline ettevalmistus. Tseremoonia käigus ja pärast seda võib inimene vajada abi oma kogemustega toimetulekuks. Need tseremooniakorraldajad, kelle peamine eesmärk on rahateenimine, ei informeeri osaleda soovijaid piisavalt vastunäidustuste ega ettevalmistuse teemal, ei taga kogemuseks turvalist keskkonda ega võta vastutust osalemise tagajärgede eest.
Ükski rohi ei ole kõigile inimestele ühtviisi hea ja salaja pakutavate ravimite koostis on kontrollimatu. Seega pole mõistlik kahtlastelt tegelastelt tajumuutvat jooki vastu võtta – lisaks rahalisele kaotusele ei pruugi see ka tervisele hea olla.
Ayahuasca nime all pakutakse mõnikord hoopis teistest taimedest kokku keedetud või koguni kemikaalidega "rikastatud" psühhonaudikokteile, mille mõju on veel ettearvamatum kui ayahuasca oma.
Mida agaramalt sellises tseremoonias osalemist pakutakse ja mida suuremaid imesid osalemise tulemusena lubatakse, seda enam tuleb sellise pakkuja suhtes ettevaatlik olla. Imelisi tulemusi garanteerida ei ole võimalik
Enamus inimesi, kellega ma nende ayahuasca kogemustest rääkinud olen, ei kahetse tseremoonial osalemist ja leiavad, et see mõjus neile hästi. Mõned inimesed seevastu ei tunne ayahuasca mõjul midagi erilist või saavad hoopis veidra, kannatusterohke või hirmutava kogemuse, mis pigem tekitab probleeme juurde kui neid lahendab.
Kuna ayahuasca koostises sisalduv dimetüültrüptamiin (DMT) on enamikus maades "keelatud ainete nimekirjas", siis nendes riikides tseremooniaid avalikult ei reklaamita.
Internetis reklaamivad end mõnikord tseremooniakorraldajad, kelle rahateenimissoov ületab ettevaatuse. Kui keegi sotsiaalmeedias ayahuasca kohta küsib, ilmuvad postituse alla oma teenust kiitma ja soovitama ikka samade gruppide esindajad, sageli varjunimede all rahulolevaid kliente mängides. Selline reklaam ei ole pakutava teenuse kohta hea märk. Head korraldajad ei pea end reklaamima ega turundustrikke kasutama, nendeni jõutakse heade kogemustega sõprade kaudu.
Paljud kogenud ayahuasca kasutajad usuvad, et ayahuascat ei ole vaja reklaamida ega soovitada – kui inimesele seda kogemust tarvis on, küll ta õigel ajal ise selleni tee leiab.
Brasiilias on ayahuasca kasutamine spirituaalsetel eesmärkidel lubatud ja korravalvurid selle kasutajaid ei kimbuta.
Siiski tuleb ka Brasiilias ayahuasca kogukondade leidmiseks teemaga seotud inimesi tunda ja "märke lugeda". Turult ega poest seda jooki ei saa ja linnapildis ayahuasca reklaame pole. Aktiivset usukuulutamist ei peeta ayahuasca religioonides õigeks ja kogemustega inimesed enamasti ise sel teemal vestlust ei alusta.
Keemilised analüüsid Campinase Ülikoolis
Ayahuasca ja sellega seotud rituaalide uurimiseks on Brasiilia parim koht maailmas. Sellepärast otsustasin oma doktoritöö kirjutamiseks suvisest Eestist just talvisesse Brasiiliasse sõita.
Osalesin seal rahvusvahelises ayahuasca-teemalises talvekoolis, analüüsisin Campinase Ülikoolis (UNICAMP) ayahuasca keemilist koostist ja tegin välitöid ayahuasca kasutajate kogukondades, enamjaolt Santo Daime kogudustes.
Nädalane talvekool Brasiilias Campinase Ülikoolis oli väga interdistsiplinaarne, käsitledes teemasid ayahuasca ajaloost, botaanikast, keemiast, psühholoogiast ja sotsiaalaladelt. Arvasin, et olen juba päris hästi oma uurimisteemaga kursis, aga selleteemaline teadustöö areneb edasi sellise kiirusega, et kõiki uusi häid artikleid ei jõua keegi lugeda. Seega kuulsin kursusel päris palju uut ja huvitavat ja sain kaasa hea hulga elektroonilisi õppematerjale. Tekkis mõte, et ka Tartu Ülikoolis võiks olla huvilistele vabaaine "Sissejuhatus psühhedeeliasse".
Talvekooli lõppedes oli soovijatel võimalus väljaspool kursuse tunniplaani osaleda praktikumis ühes kohalikus Santo Daime grupis ja seda võimalust ei jäetud kasutamata. Rituaali korraldus ja seal lauldavad portugalikeelsed vaimulikud laulud olid mulle juba tuttavad; sain ühislaulmises osaleda, kasuliku kogemuse ja keemiliseks analüüsiks mõned sakramendi proovid.
Keemilise analüüsi jaoks sakramendi proovide kogumine ja ettevalmistamine võttis päris palju aega ja tööd.
Kogukonnad ja nende juhid suhtuvad selleteemalisse teadustöösse enamasti hästi. Külastajatel võimaldatakse üldjuhul rituaalides osaleda, eriti kui nad on sarnaseid rituaale juba varem kogenud. Rituaalil pealtvaatajaid ei ole, kõigil rituaalis osalejatel tuleb ka sakramendist osa saada, kuid saab küsida väiksemat doosi ja enamasti sellise sooviga ka arvestatakse.
Kogudused annavad asjatundlikele ja usaldatavatele uurijatele heameelega keemiliseks analüüsiks mõnemilliliitriseid (ca 1/10 doosi) sakramendi proove, olles ka ise analüüside tulemustest huvitatud. Täisdoosi (ega suuremat kogust) sakramenti kirikust kaasa saada ei ole mõtet üritadagi, sest kirikus on sakramendi võõrastele kaasa jagamine – rääkimata sellega äritsemisest – keelatud. Kui keegi asjatundmatu peaks sellist soovi avaldama, siis selle peale võidakse tõsiselt solvuda.
Sakramendi keetmine
Üks huvitavamaid Santo Daime rituaale on sakramendi keetmine, feitio. Rituaal kestab mitu ööpäeva, mille jooksul on suured pajad valmiva sakramendiga pidevalt tulel.
Santo Daime jook kiriku köögilaual vihmametsa taustal. Selle laua juures käiakse feitio ajal mõned korrad päevas vaimuühendust uuendamas. Autor: Helle Kaasik
Keetmises osalevad kiriku liikmed ja nende perekonnad, tööülesanded on naiste ja meeste vahel traditsiooniliste reeglite järgi jaotatud. Masinaid ei kasutata, traditsiooniliselt töödeldakse pühad taimed nagu amasoonase kaapiväät "Jagube" (Banisteriopsis caapi) ja nägemuse-rögajuur "Chacruna" ehk "Rainha" (Psychotria viridis) pühaks joogiks käsitsi.
Kõik füüsiliselt rasked ja ohtlikud tööd feitio käigus teevad mehed. Nendeks on näiteks
- puuhaamritega ayahuasca-väädi peenekstampimine;
- hiiglasliku kolde kütmine;
- suurte kuumade padade tassimine.
Meeste raske töö nägemine kasvatas oluliselt mu austust meessoo vastu.
Naised tegelevad feitio ajal Rainha lehtede puhastamise ja sorteerimisega sakramendile lisamiseks, teevad süüa ja laulavad. Ühislaulmine on Santo Daime rituaalidel väga tähtis ja hea lauluhäälega eeslauljanna (puxadora) on koguduses väga austatud ja armastatud.
Kui tavaliselt doseerib jumalateenistustel sakramenti kogenud jagaja ja tugevasse protsessi sattujate eest hoolitsevad oskuslikud korrapidajad, siis feitio ajal on kann sakramendiga kogu aeg laua peal ja igaüks kallab endale sealt ise omal äranägemisel. "Reisisaatjaid" sel ajal osalejate eest hoolitsemas ei ole. Selline korraldus on ka põhjus, miks kogenematud inimesed selles rituaalis osaleda ei saa – ümbritsevas metsas on igasugust elu ja iga osaleja peab oskama endaga igas olekus ohutult toime tulla.
Sakramenti kasutati Santo Daime kogukonnas ka väljaspool jumalateenistusi universaalse ravimina nii sees- kui välispidiselt mitmesuguste ihuhädade vastu nagu putukahammustused, põletikud ja pisihaavad. Paar huvitavamat ravilugu, mille tunnistajaks mul oli õnn olla, jõuavad loodetavasti ka doktoritöösse.
Omaette väärtus Campinase Ülikoolis oli minu jaoks ka osalemine selle teemaga pikka aega tegelenud entusiastlikus uurimisgrupis, milleks mul kodumaal kahjuks võimalust ei ole.
Õppereis Brasiilias jätkub, loodan saada veel mitmeid huvitavaid kogemusi ja uurimistulemusi. Uurimistulemustest kirjutan koos Campinase Ülikooli teadlastega artiklit, et minu Brasiilias saadud kogemustest ka teadusele kasu oleks.
Tartu Ülikooli doktorandi Helle Kaasiku õppereisi toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondist Dora Pluss programmi kaudu.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool