Magistritöö: ayahuasca tarvitamise eesmärk on peamiselt vaimne areng ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Amasoonase kaapiväät on üks ayahuasca koostisaineist
Amasoonase kaapiväät on üks ayahuasca koostisaineist Autor/allikas: Paul Hessell / Wikimedia Commons

Lõuna-Ameerika rahvameditsiinis tarvitatav psühhedeelse mõjuga taimetee ayahuasca on levinud ka Eestis. Aga mida teeb see kasutajate psüühikaga? Sellele otsis vastust hiljuti Tartu ülikooli psühholoogia instituudis seni meil väheuuritud teemal magistritööd kaitsnud Helle Kaasik, kes jagas kogutud teadmisi ka ERR Novaatorile.

Mida ayahuasca lühidalt kirjeldades endast kujutab?  

Ayahuasca on psühhedeelse toimega taimetee, mis pärineb Amazonase-äärsete vihmametsade põliselanike rahvameditsiinist. Seda juuakse enamasti spetsiaalse tseremoonia käigus tervenemise või targemaks saamise taotlusega.

Kuidas tekkis teil huvi uurida Eesti ayahuasca tarvitajate psüühikat ja miks on see oluline valdkond?

Huvi teadvuse ja selle võimaluste vastu viis mind keskealisena teist korda ülikooli, seekord psühholoogiat õppima. Kohtusin ayahuascat rituaalselt tarvitavate inimestega õpingute ajal Hollandis oma vaimsete huvidega tegelemise käigus ja avastasin enda jaoks palju uut, mida õpikutest ei leia. Elukutselt ja loomu poolest teadlasena tahtsin teada, millised need tugevad subjektiivsed kogemused “objektiivselt” ehk enamuse inimeste jaoks on ja millised on nende kogemuste mõjud nende inimeste elule.

Ayahuascat tarvitatakse Eestis juba rohkem kui kümme aastat, see teema on mitmel korral ka meie meediast läbi käinud, aga teaduslikult uuritud ei ole seda siin peaaegu üldse. Mujal maailmas on ayahuascat uuritud päris palju ja selle kohta on ilmunud sadu häid teadustöid. Magistriõpingute osana tuleb teha teadustööd ja muidugi tahtsin ma uurida seda teemat, mis mind huvitas ja millest mul oli teadmisi. See polnud lihtne, aga tänu mitmete heade inimeste abile ja sallivusele see siiski õnnestus. Töö on eesti keeles ja enamuses üldarusaadav ning ripub veebis siin – keda huvitab, soovitan lugeda.

Mitmed minu uuringus osalenud inimesed leidsid, et neile on ayahuascast palju abi olnud ja enamik neist pooldas ayahuasca tarvitamise mõistlikku reguleerimist. Maailmas uuritakse ayahuasca kasutusvõimalusi depressiooni, ärevuse ja sõltuvushäirete raviks. Samas võib ayahuasca tarvitamine ka ohtlik olla, kui seda valesti teha. Ayahuasca ümber on maailmas tekkinud suur äri ja sellega seoses on inimesi koguni surma saanud – enamasti küll mitte ayahuasca enda, vaid mürgiste ravimtaimede vale kasutuse või kehvast korraldusest põhjustatud õnnetuste tõttu.

Tundmatult inimeselt võõras seltskonnas tundmatu koostisega psühhoaktiivset jooki vastu võtta ei ole ju mõistlik. Ayahuasca tarvitamine on tõsine praktika, milleks on vajalik füüsiline ja vaimne ettevalmistus ning turvaline korraldus. Ayahuasca ei sobi kokku mitmete ravimitega, milleks on näiteks depressiooniravimid ja ergutid ning mõnede toiduainetega. Seda ei tohiks tarvitada teatud haiguste korral: näiteks kõrge vererõhk, südamehaigused, skisofreenia jt. psühhootilised häired, bipolaarne häire.

Praktiliselt oluline on selle teema uurimine selleks, et tarvitajate, teaduse, seaduste ja ühiskonna arusaamad sellest teemast omavahel ühildada ja selles valdkonnas üheskoos arukalt toimetada. Et need inimesed leiaksid, mida nad vajavad ja ei satuks seejuures ohtu. Samuti võib teadvuse muutunud seisundite uurimine aidata paremini aru saada sellest, mis teadvus üldse on, millised teadvuse seisundid on võimalikud ja kuidas selles seisundite ruumis liikuda saab. Aga see on juba sellest pisikesest uuringust palju suurem teema.

Millist meetodit või meetodeid te materjali kogumisel ja analüüsil kasutasite?

Tavalisi psühholoogia meetodeid: andmete kogumiseks mõõtmised, küsimustikud, psühhomeetrilised testid, psühhiaatriline intervjuu; andmete analüüsiks statistiline andmetöötlus. Püüan oma meetodid hoida võimalikult lihtsad ja tavapärased.

Ayahuasca keetmine võtab mitu tundi aega. Foto: Jairo Galvis Henao / Wikimedia Commons

Mil määral on ayahuasca puhul tegemist vähemalt Eestis illegaalse substantsiga ehk mida ütleb selle kohta seadus?

Ayahuasca koostises olev psühhoaktiivne aine dimetüültrüptamiin on rahvusvaheliselt ja paljudes riikides, sealhulgas Eestis tarvitamiseks keelatud ainete nimekirjas ja see võib anda alust tõlgenduseks, et ayahuasca tarvitamine on neis riikides keelatud. Ayahuasca ega selle valmistamiseks kasutatavad taimed rahvusvaheliselt kontrollitavate narkootikumide hulka ei kuulu, seega on ayahuasca tarvitamise regulatsioon iga riigi enda otsustada. Näiteks Brasiilias, USAs, Hollandis, Itaalias ja Hispaanias on ayahuasca tarvitamine lubatud vastavatel usurituaalidel. Peruus on ayahuasca kuulutatud rahvuslikuks kultuuripärandiks.

Eesti seadustes ayahuascat ega selle keetmiseks kasutatavaid taimi ei ole nimetatud. Meedias on politseiametnikud avaldanud arvamust, et ayahuasca tarvitamine on ebaseaduslik, aga ka seda, et politseil on targematki teha kui tegelda “üksikute looduslaste veidrate hobidega”. Minuteada Eestis kedagi ayahuasca tarvitamise eest karistatud ei ole. Teadustulemuste valguses ei näe ma selliseks karistamiseks ühtki mõistlikku põhjust.

Mida iseloomulikku näitavad ayahuasca tarvitamist puudutavad muud teadusuuringud maailmast?

Ayahuasca ei tekita füüsilist sõltuvust ja seda ei kalduta kuritarvitama. Brasiilias uuris teadlaste kollektiiv 127 inimest, kes olid ayahuascat oma usurituaalide käigus tarvitanud vähemalt 15 aasta jooksul vähemalt 2 korda kuus. Tarvitajatel ei leitud vaimse tervise ega isiksuse kahjustusi, neil oli kontrollgrupist vähem psüühikahäireid, mitmete psühholoogiliste testide tulemused olid neil kontrollgrupist paremad.

On uuritud teismelisi ehk 15-19-aastaseid tarvitajaid ja leitud, et nende vaimsed võimed, vaimne tervis ega sotsiaalsed suhted ei olnud kahjustunud. On tehtud katseid laboris, kus jälgiti ja uuriti ayahuasca tarvitajaid selle toime ajal. Tulemused näitavad, et ayahuasca on turvalises keskkonnas tarvitamisel tervetele inimestele mõistlikult ohutu.

Ayahuascast loodetakse abi depressiooni, ärevuse ja sõltuvushäirete vastu.

Ayahuasca tarvitajate uuringud on tehtud enamasti Lõuna-Ameerika riikides seda rituaalselt tarvitavate usukogukondade liikmete peal. Neid tulemusi ei saa päris otse kodumaisele psühhonautikahuvilisele üldistada. Sellistesse kogukondadesse ja uuringutesse satuvad eelkõige inimesed, kellele ayahuasca hästi mõjub. Teistsugused ei jää neisse kogukondadesse pidama, proovivad korra-paar ja siis enam ei tule – ega satu seega enamasti ka uuringusse.

Seega võivad selliste uuringute tulemused olla kallutatud positiivsete mõjude leidmise ja negatiivsete mõjude mitteleidmise suunas võrreldes uuringuga, milles ayahuascat antaks juhuslikele inimestele. Isegi kogenud tarvitajale ei ole ayahuasca toime alati meeldiv kogemus, rääkimata esmakordsest tarvitajast, kellele ayahuasca toime võib olla tõsiselt ebameeldiv ja hirmutav. Kuid juhuslikele inimestele seda jooki anda poleks mingit mõtet, praktikas ei tee seda ju keegi – selle juurde jõuavad ja jäävad ikka need, kes seda teha otsustavad.

Millistel põhjustel või eesmärkidel küsitletud inimesed enamasti rituaalidel ayahuascat tarvitasid?

Kõige sagedasemad põhjused ehk üle kümne jaatava vastuse 30 tarvitaja seas olid: vaimseks arenguks, iseenda paremaks tundmaõppimiseks, spirituaalse kogemuse saamiseks, psüühiliseks tervenemiseks, inimteadvuse võimaluste uurimiseks, kehaliseks tervenemiseks, emotsionaalse kogemuse saamiseks, elueesmärkide seadmiseks, elus oluliste otsuste tegemiseks, endas eriliste võimete väljaarendamiseks. Põhjalikumalt saab selle kohta lugeda jälle tööst endast.

Traditsiooniliselt tarvitatakse ayahuascat šamaani poolt läbiviidavatel rituaalidel. Foto: Paul Hessell / Wikimedia Commons

Mida arvasid küsitletud ayahuasca mõjude kohta?

Ayahuasca tarvitamise mõju oma tervisele ja elule kirjeldasid tarvitajad valdavalt positiivsena. Mitmed vastajad leidsid, et ayahuasca tarvitamise mõjul on paranenud nende elustiil ja füüsiline tervis: nad on parandanud oma toitumist, hakanud rohkem liikuma ja vabanenud sõltuvustest nagu suitsetamine, alkohol ja kanep. Mõnel vastajal tekkis ayahuasca tarvitamisega seoses vaimse tervise probleeme ja kohanemisraskusi, näiteks emotsionaalsuse ja tundlikkuse tõus ning raskused kogetud teistsuguse reaalsuse mõistmise ja mõtestamisega.

Ayahuasca tarvitamise subjektiivset mõju tarvitaja vaimsele tervisele ja toimetulekule iseloomustati siiski valdavalt positiivsena. Selle mõju kirjeldustes korduvateks teemadeks on tervenemine, teadlikkuse kasv, kahjulikest harjumustest vabanemine, vähenenud hirmud, parem enese ja teiste inimeste mõistmine, paranenud emotsionaalne tasakaal ja inimsuhted, uued arusaamised ja avardunud maailmapilt.

Positiivsed mõjud tervisele ja elule tulenesid mitmete tarvitajate arvates just ayahuasca mõju all oma eluviisi ja selle tagajärgede teadvustamisest ning eluviisi teadlikust muutmisest, mitte ei ilmunud iseenesest. See on väga levinud seisukoht, et ayahuasca abil saab inimene näha oma elus uusi võimalusi, aga need teoks tegema peab ta ikka ise. Kindlasti ei ole ayahuasca mingi võluvits kõigi hädade vastu. Kui inimene endaga tööd ei tee ja tseremoonial saadud teadmisi oma ellu ei rakenda, siis elus soovitud muutusi ei toimu.

Kas üldistades võib öelda midagi ka vastajate sotsiaalse tausta kohta ja millised erinevused ilmnesid nö kontrollgrupiga võrreldes?

Tarvitajaid oli nii naisi kui mehi päris laias vanusevahemikus, enamasti oli tegu haritud ja elus hästi toimetulevate inimestega. Mulle jäi mulje, et tarvitajate seas on mehi mõnevõrra rohkem, aga kuna naised tulid meelsamini uuringusse, siis lõpuks sai mehi ja naisi uuringusse pooleks. Kontrollgrupp oli tarvitajate grupiga soo, vanuse ja hariduse poolest sobitatud, aga tarvitajate grupi sissetulek oli kontrollgrupi omast kõrgem. Ayahuasca tseremooniad maksavad enamasti rohkem kui 100 eurot öö kohta – väikese sissetulekuga inimesed ei saagi seda endale sageli lubada.

Milliste peamiste tulemuste ning järeldusteni te enda magistritöös jõudsite?

Tulemuste poolelt tooksin välja, et ayahuasca tarvitamine Eestis toimub enamasti tseremooniameistrite juhitud ühisrituaalidel. Tarvitamise peamisteks eesmärkideks on vaimne areng, iseenda tundmaõppimine ja spirituaalse kogemuse saamine. Ayahuasca tarvitajatel ei ilmnenud vaimse ega füüsilise tervise kahjustusi, sõltuvust ayahuascast ega selle kuritarvitamist. Neil oli kontrollgrupist vähem depressiivsust ja ärevust.

Nende sissetulek ja eluga rahulolu olid kontrollgrupist kõrgemad. Nende isiksust iseloomustas normgrupist madalam neurootilisus ning kõrgem avatus ja sotsiaalsus, samuti kõrgem impulsiivsus ning madalam agressiivsus ja sündsus.

Ayahuasca tarvitamise mõju oma tervisele ja elule kirjeldasid tarvitajad valdavalt positiivsena.

Ayahuasca tseremooniad olid osalejate arvates enamasti turvalised, osalejad olid teadlikud vajalikest ettevalmistus- ja ohutusreeglitest. Enamikku tarvitajatest häiris, et ayahuasca tarvitamine on ebaseaduslik, nad pooldasid selle põhjendatud reguleerimist.

Järelduseks võib öelda, et uuringus osalenud ayahuasca tarvitajate tervis ega elukvaliteet ei olnud halvem kui mittetarvitajatel ja neil leitud isiksuse omapärad ei kujutanud endast häiret. Ayahuasca tarvitamist kirjeldasid uuritud tarvitajad tõsise vaimse praktikana ja selle mõju oma tervisele ja elule valdavalt positiivsena.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: