Alustuseks ütelge palun, mis taim see ayahuasca on, kus see kasvab ning millal ja miks hakati sellest taimejooki valmistama? 

Ayahuasca kui taim (eesti keeles amasoonase kaapiväät, ladina keeles Banisteriopsis caapi) pärineb Amazonase-äärsetest troopilistest vihmametsadest. Millal sealsed põliselanikud sellest taimest ravi- ja võlujooki valmistama hakkasid, pole täpselt teada, aga see traditsioon on kindlasti sajanditevanune.

Ayahuasca's sisalduvaid aineid leiti ka ühe tuhande aasta taguse arheoloogilise leiu keemilisel analüüsil, aga selle kohta pole teada, millistest taimeliikidest need pärinesid ja millisel kujul neid taimi kasutati. Seega võib ayahuasca joomise traditsioon olla tuhandeid aastaid vana, nagu seda mõnikord reklaamitakse, aga kindlat teaduslikku tõestust sellele ei ole.

Joogi keetmisel lisatakse sellesse enamasti ka teisi taimi, näiteks psühhedeelse toimega dimetüültrüptamiini (DMT) sisaldavaid nägemuse-rögajuure (Psychotria viridis) või indiaani võluväädi (Diplopterys cabrerana) lehti. Joogi psühhedeelne mõju tulebki kaapiväädi ja DMT-d sisaldava taime biokeemilisest koostoimest, kumbki taim eraldi sellist efekti ei anna.

Kuidas ayahuasca joogi retsept avastati ja mil viisil seda tänapäeval kasutatakse?

Kuidas Amasoonia põliselanikud sealse vihmametsa tohutust liigirikkusest need kaks taime üles leida ja kokku viia oskasid, jääb mõistatuseks. Näiteks räägib Huni Kuini rahva legend, kuidas jõe äärde läinud mehe võlus ära boamadu-naine, kes mehe endaga kaasa jõealusesse maailma viis.

Mees elas seal madu-naisega 12 aastat, sai temaga pojad ja viimaks jõi koos naise ja tema vanematega esimese inimesena ayahuasca't. Ayahuasca mõju all sai ta aru, et tema pereliikmed on boamaod ja võivad tahta teda ära süüa. Mees jäi kurvaks ja põgenes inimeste maale tagasi, kuid tema madu-pojad tulid talle jõge pidi järgi ja püüdsid teda alla neelata.

Inimesed päästsid mehe viimasel hetkel, kuid ta jäi põdema. Haigena kuulutas ta ette, et pärast tema peatset surma kasvavad poole aastaga tema matmiskohale kaks taime, ja õpetas inimestele, kuidas neist ayahuasca't keeta. Nii läkski ja nii see jook inimeste juurde olevat tulnud. 

Sellised legendid käivad meie kultuuri inimesele üle mõistuse, aga meie eluviis ja mõni meie rituaal võib nende põlisrahvaste jaoks olla veel veidram kui meie jaoks madu-naine ja jõealune maailm. Pole päris võimatu, et me ei teagi, kuidas ja mida ayahuasca abil tegelikult teha saab. Me lihtsalt jäljendame kellegi poolt tseremooniatel nähtut, nii nagu mõned Melaneesia rahvad ehitasid rohust lennukeid, lootes seeläbi meretaguste rikkuste saabumist.

Tänapäeval kasutatakse seda jooki lisaks Amasoonia põliselanike mitmekesistele traditsioonidele Brasiiliast pärinevates sünkretistlikes usuliikumistes sakramendina. Veel rohkem on ayahuasca  üle maailma levinud niinimetatud uue vaimsuse ja neošamanismi taustaga tseremooniatel tervenemise ja vaimse arengu jaoks. Lõuna-Ameerikas on ayahuasca tseremooniat kogeda soovivate rändurite jaoks tekkinud lausa omaette turismiharu.

Enamasti juuakse ayahuasca't rituaalselt, asjatundjate juhendatud tseremooniatel. Tseremooniajuht ja tema abilised mängivad muusikat ja laulavad, "hoiavad ruumi" ehk tagavad teistsuguse teadvuse kogemiseks turvalise keskkonna ja toetavad neid, kelle ebamaine kogemus keeruliseks osutub. Sellisel tseremoonial osaleja võib kogeda kõike, mida ta kujutleda oskab, ja veel palju enamat. Tseremoonial osalemise eesmärkideks on enamasti vaimne areng, tervenemine, iseenda tundmaõppimine, spirituaalne kogemus, eluliste ja eksistentsiaalsete probleemide lahendamine. 

Tegite oma uurimuse raames 60 intervjuud ayahuasca't tarvitanud inimestega. Kuidas inimesed ayahauscha tseremooniatele jõuavad ja milliseid kogemusi seal saavad? 

Tseremooniatel osalevad näiteks inimesed, kes pole oma tervisemurele arstilt ega psühholoogilt abi saanud või on neil hinge peal küsimusi, millele nad koolist, raamatutest ja internetist pole vastust leidnud. Samuti osaletakse uudishimust, sõbra või lähedase inimese kutsel, eksootilise kultuuriga tutvumiseks, sisemise valmisoleku tõttu. Mitu uuringus osalejat seletas aga, et neid kutsus ayahuasca taim ise.

Muude uusvaimsuse praktikate seas eriline ongi see osade osalejate usk, et ayahuasca taim on teadlik, tark, püha, õpetav ja tervendav vaimolend, kes annab igale tseremoonial osalejale just selle kogemuse, mida see osaleja vajab ja väärib.

Mõned vaprad psühhonaudid proovivad ayahuasca't ka omaette, katsetavad netist tellitud joogi või taimedega. Neilt sain ma küll põnevaid kogemusekirjeldusi, aga nii ei ole mõistlik teha. Kogenematud inimesed võivad ilma asjatundliku abita taimejooke katsetades kannatusi kogeda ja ennast ohtu seada, seda pole kellelegi vaja.

Milline on ayahuasca'st valmistatud joogi tänapäevane koostis ja kes on selle peamised tarbijad?

Leidsin, et ayahuasca koostis võib olla väga erinev. Uuritud joogid erinesid nii üldise kanguse kui ka toimeainete suhete ja lisandite poolest. Näiteks alkohoolseid jooke on tohutult ja baaris ei küsi keegi "alkoholi", vaid konkreetset jooki. Ayahuasca'ga on lugu veel palju keerulisem, sest seal pole ainult üks peamine toimeaine, vaid vähemalt neli ning joogile võidakse lisada erinevaid lisandeid ja aseaineid. Selle joogi keetmine ning kasutamine on omaette kunst ja teadus.

Paraku on tseremooniate korraldajatel ka eesmärk raha teenida ja nende tegevust ei kontrollita. Euroopas toimuvatel neošamanistlikel tseremooniatel võidakse osalejate teadmata pakkuda neile jooki, mis koosneb Amazonase pühade taimede asemel teistest teadvust mõjutavatest taimedest või koguni kemikaalidest.

Kasutajate psühholoogiat uurides selgus, et enamasti on nad vaimselt terved ja normaalsete vaimsete võimetega, ei ole ayahuasca'st sõltuvuses ega kuritarvita seda. Keskmiselt olid nad kontrollrühmast vähem ärevad ja depressiivsed ning rohkem eluga rahul ja õnnelikud. 

Enamiku uuritute jaoks oli tseremooniatel osalemine tõsine vaimne praktika ja nad hindasid, et see on nende tervisele ja elule hästi mõjunud. Osalejad kirjutasid, et nad said oma tervisele abi, muutsid oma eluviisi tervislikumaks ja leidsid lahendusi oma elus olulistele probleemidele.

Sellest ei saa järeldada, et ayahuasca igaühele hea oleks. Nagu iga ravim, võib see olla mõnele inimesele vajalik ja päästev, samas teisele sobimatu ja ohtlik, enamik inimesi aga lihtsalt ei vaja seda. Uuringu raames kuulsin ka lugusid sellest, kuidas ayahuasca oli mõnele inimesele halvasti mõjunud. Selliste juhtumite põhjuseid on vaja täiendavalt uurida – võimalik, et põhjuseks oli joogi koostis, liiga suur doos, ebaturvaline keskkond või individuaalne sobimatus.

Kui levinud on ayahuasca Eestis ja millistest ringkondades seda kasutatakse?

Eestis kasutatakse ayahuasca't peamiselt uusvaimsuse kontekstis neošamanistlikel tseremooniatel. On inimesi, kes on seda kogemas käinud mujal maailmas, näiteks Lõuna-Ameerikas. On mõned Brasiilia ayahuasca religiooniga seotud inimesed ja ka mõned omaette katsetajad. Ayahuasca kogemusega inimesi on Eestis minu hinnangul mõned tuhanded, kui arvestada ka neid, kes on seda kogemas käinud teistes riikides. On inimesi eri vanustes ja erinevatelt elualadelt.

Stereotüüpset pilti ei saa välja tuua, aga sageli on nad huvitatud ka muudest vaimsetest praktikatest, enesearendamisest, põliskultuuridest, loodusravist ja looduslähedasest eluviisist. Oma maailmavaadet iseloomustavad nad sageli sõnadega "spirituaalne, kuid mitte religioosne".

Tseremooniatel osalemisele on teatavad tervisenõuded, näiteks psühhoosi või skisofreenia all kannatajatele ja teatud ravimite võtjatele ayahuasca ei sobi. Tseremooniatel osalemise eest küsitakse ka raha. Seega peavad need inimesed olema teataval määral terved ja majanduslikult toimetulevad.

Millised on peamised ayahuasca'ga seotud eelarvamused? Kas ja kuidas peaks neid kummutama?

Eelarvamusi on mitmesuguseid, tooksin neist välja kaks vastandlikku uskumust ayahuasca kohta.

Esiteks on ayahuasca'st maailmas saanud äri, äriga kaasneb reklaam. Reklaam lubab, et ayahuasca on imerohi, mis lahendab kõik probleemid. Uskumatu, aga on neid, kes seda uskuma jäävad. Osad tseremooniakorraldajad küsivad tseremooniate eest suurt raha ja lubavad klientide kohalemeelitamiseks mida iganes – tervenemist kõigist haigustest, eneseleidmist, valgustumist, "külluse manifesteerimist", armuõnne, tervendajavõimeid ja muid imesid. Inimesed lähevad sinna suurte lootustega, neile joodetakse mida iganes ja neile räägitakse mida iganes, et neilt veel raha saada.

On koguni püramiidskeemi sarnaseid süsteeme, millega pannakse olemasolevad kliendid uusi juurde meelitama. Mida rohkem tseremooniate korraldaja ennast reklaamib, seda vähem tasub teda uskuda. Selline uusvaimsuse äri ei käi ainult ayahuasca ümber, imerohtusid ja -protseduure pakutakse igasuguseid. Liigseid ootusi imerohtude suhtes tuleks jahutada, aga paraku osa inimesi õpib ainult oma kogemusest ja mõni ei õpi sellestki.

Teine eelarvamus on, et ayahuasca on keelatud ja seega väga ohtlik. Nii ohtlik, et sellest ei tohi isegi rääkida ega kirjutada, ammugi siis teaduslikult uurida. Ja kui keegi kuskil uuris, siis sellest ei tohiks rääkida, eriti tudengitele. Oma uurimistöö käigus kohtasin ma selliseid ebamõistlikke reaktsioone päris mitu korda, seda isegi haritud ja heal akadeemilisel positsioonil olevate inimeste poolt.

Selle eelarvamuse kummutamiseks: sellist teemat saab ja tohib küll uurida, kui seda tehakse eetiliselt, vastavate lubadega ja korraliku metoodika kohaselt. Kui tohib uurida aatomite lõhkumise ja DNA häkkimise võimalusi, miks ei peaks tohtima uurida taimetee joomist? Seda ka tehakse, näiteks antakse laboris inimesele ayahuasca't ja uuritakse selle mõju ajule ja psüühikale. Olen ise sellises uuringus katsealuseks käinud, see oli Hollandis Maastrichti ülikoolis. Oli väga huvitav ja turvaline kogemus, ootan põnevusega artiklit selle uuringu tulemustest. 

Teadusuuringud on näidanud, et tervetele uuringus osalejatele on mõõdukas doos kontrollitud koostisega ayahuasca't turvalises keskkonnas mõistlikult ohutu. Ayahuasca'st ja teistest psühhedeelikumidest loodetakse tulevikus leida senisest tõhusamat ravi depressiooni, ärevushäirete ja sõltuvuste vastu.

Maailmas uuritakse seda teemat viimastel aastakümnetel pärast pikka pausi märkimisväärse huviga: uusi häid teadusartikleid ja raamatuid ilmub sel teemal väga kiiresti, toimuvad suured konverentsid, käimas on niinimetatud psühhedeelne renessanss. Hea on, kui ka Eesti sellest kiiresti arenevast ja ülipõnevast uurimisteemast kõrvale ei jää.

Helle Kaasik kaitses 19. septembril Tartu Ülikoolis religiooniuuringute erialal doktoritööd "Sacred medicine from the forest: chemical, psychological and spiritual aspects of ayahuasca" ("Püha metsaravim ayahuasca: keemilised, psühholoogilised ja spirituaalsed aspektid"). Uurimistöö juhendajad olid Tartu Ülikooli kaasprofessor Lea Altnurme ja Tartu Ülikooli professor Kairi Kreegipuu. Oponendiks oli professor Andre van der Braak Amsterdami Vabast Ülikoolist.