Viimase kümmekonna aasta jooksul on teadlaste huvi psühhedeelikumide vastu järsult kasvanud. Muu hulgas loodetakse nendest abi nii raskekujuliste sõltuvuste kui ka muidu ravimatuks osutunud depressiooni ja vaimuhaiguste vastu. Muude ainete seas on nähtud potentsiaali ka nn maagiliste seente peamisel toimeainel  psilotsübiinil, vahendab The Scientist.

Nüüd selgus seni mahukaimast katsetusest, et annus kunstlikku psilotsübiini leevendas koos nõustamisega igal viiendal patsiendil pikemaks ajaks depressiooni sümptomeid. Samas kadus osal patsientidest ravi mõju kolme kuu vältel.

Uuringuga mitte seotud Johns Hopkinsi teaduri Jimmy Potashi sõnul astus uuring depressiooniravis ja psühhedeelikumiuuringutes suure sammu edasi. Ehkki ravi mõju ei kestnud nii kaua, kui loodeti, hindab ta tulemust siiski üsna heaks.

Oodatust parem toime

Teise faasi kliinilises uuringus osales 233 patsienti. Neil kõigil oli varasemast haigusloost teada, et vähemalt kaks neile määratud depressiooniravimit polnud mõjunud. Kõigile patsientidele määrati psilotsübiinikuur, kus igaüks sai juhuse alusel ühe kolmest võimalikust annusest: kas 25 või kümme miligrammi, kontrollrühma sattunud patsientidel määrati doosiks üks milligramm.

Enne ja peale aine manustamist pakuti kõigile patsientidele ka nõustamist. Ravimi manustamise kogemuse vältel jälgisid uurijad neid pidevalt. Kolme nädala jooksul peale ravi langes depressiooni ilmingute hindamisskaala keskmine punktisumma võrreldes ravieelse summaga kõigil rühmadel. Kõige suuremat paranemist märgati kõige suurema annuse saanud patsiendirühmal.

Suurima annuse saanutest oli 29 protsendil enesetunne parem ka kolm nädalat peale ravimi manustamist. Kui ravist oli möödas 12 nädalat, püsis ravi mõju neist aga vaid igal viiendal. Samas oli kolm nädalat peale ravi 37 protsendil depressiooniskoor ravieelsega võrreldes poole väiksem.

Uuringu autori Guy Goodwini sõnul aitab seeneravi seniste uuringute põhjal vaid 10–20 protsenti ravimatu depressiooniga inimesi. Oma töös nägi ta kolme nädala järel ravi toimet aga umbes 30 protsendil uuritavatest ning tema sõnul on tulemus seega vägagi rahuldav.

Enesetapumõtete mõttekoht

Uuringuga mitte seotud University College Londoni teaduri Ravi Dasi sõnul on tulemused küll head, aga tema näeb kliinilises uuringus võimalikku kitsaskohta. Nimelt jagunesid tugeva depressiooniga patsiendid rühmade vahel ebavõrdselt. Dasi sõnul oli 25 milligrammi psilotsübiini manustanute rühmas sügavas depressioonis inimesi märksa vähem kui teistes rühmades.

Samuti teatas 233 uuritavast 179, et neil esines ravi järel kõrvaltoimeid, näiteks peavalu, iiveldust ja peapööritust. Mõnel inimesel käisid peast läbi ka enesetapumõtted või siis vigastasid nad end tahtlikult.

Sedalaadi tõsised kõrvaltoimed pole depressiooniuuringutes midagi haruldast. Sellegipoolest osutas uuringuga mitte seotud Ühendkuningriigi Avatud Ülikooli emeriitprofessor Kevin McConway, et enne katses osalemist polnud ühelgi uuritaval mingeid mainisväärseid enesetapumõtteid. Ehkki katse järel tekkisid need mõtted vaid üksikutel, tuleks seda McConway sõnul mahukamates inimkatsetes kindlasti arvestada.

Praegu käivad psilotsübiiniravimi kolmanda faasi uuringud. Goodwini sõnul saavad nende tulemused avalikuks kõige varem 2024. aasta lõpus.

Uuring ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.