Ainevahetus paljastab aneemia tekkepõhjuse
Ainevahetuse põhjalik analüüs näitab, kas inimesel tekkis aneemia rauapuudusest või kroonilise põletiku tagajärjel, selgus Eesti teadlaste uuringust.
Kui meid kimbutab seletamatu väsimus, saadab arst meid sageli vereproovi andma, et välistada kehvveresus ehk aneemia. Kõige sagedamini on süüdi lihtne rauapuudus, kuid haiglates tekitab omajagu probleeme ka krooniline põletik. Tavaliste analüüsidega on neil kahel kohati raske vahet teha.
Värske uuringu põhjal jätavad mõlemad tõved organismi piisavalt ainulaadse keemilise sõrmejälje, et neid täpsemalt eristada. Selleks tuleb aga üksikasjalikult kaardistada patsiendi ainevahetus. Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstiteadlased uurisid massispektromeetria abil 70 kehvveresusega patsiendi ja 27 aneemiata inimese vereproove. Nad vaatasid korraga üle 600 erineva ainevahetussaaduse taset.
Selgus, et kehvveresusega inimeste veres leidus märgatavalt vähem mitmekordselt küllastumata rasvhappeid. Samuti paistis silma teatud oomega-3 rasvhapete, täpsemalt DHA ja EPA omavahelise suhte suurenemine.
Kui teadlased söötsid kogutud ainevahetuse andmed arvutimudelisse, suutis masin rauapuudusest ja põletikust tingitud aneemiat eristada 88-protsendilise täpsusega. Veelgi enam, meetod aitas paika panna ka nende 18 patsiendi diagnoosi, kelle haiguse tegelikku põhjust arstid varasemate proovidega leida ei suutnud. Mudel tuvastas enamikul neist selgelt rauapuuduse.
Teadlaste oletuse järgi peitub seletus selles, kuidas keha hapnikunäljale ja põletikule reageerib. Kehvveresust saadab kudede hapnikupuudus ja raua vähesus, mis võiks häirida esmapilgul ka teatud rasvhappeid töötlevate ensüümide tööd. Uuringu põhjal võib hapnikunälg aga hoopis mõnede selliste rasvhapete tootmisele hoogu anda.
Põletikust tingitud aneemia korral muutusid seevastu hoopis teatud aminohapete ja põletikumolekulide tasemed. Näiteks kui rauapuudus kallutab künureniini ja trüptofaani tasakaalukaussi ühele poole, siis põletik sikutab seda risti vastupidisesse suunda.
Nii aitavadki uued markerid arstidel tulevikus haiguse tegelikule põhjusele jälile saada ka siis, kui patsiendil on korraga nii krooniline haigus kui ka rauapuudus. Niipea täppismeetod siiski perearstikeskustesse ei jõua. Teadlased tõdevad, et tegu on alles esialgse uuringuga, mille suurim kitsaskoht on väike osalejate arv. Samuti ei võetud uuringus patsientidelt luuüdi proove, mille alusel rauavarusid tegelikult hinnatakse.
Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Metabolites.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik


























