Michael Fox ja Anne Cohen Ameerika Ühendriikidest Woods Hole'i Okeanograafiainstituudist on koos kolleegidega uurinud korallide käekäiku Vaikse ookeani keskosas asuval Fööniksisaarte kaitsealal.

Kui aastail 2002–2003 piirkonda tabanud kuumalaine mõjus korallidele hävitavalt, siis samasugune laine aastail 2009–2010 tekitas vaid minimaalset kahju.

Veelgi suurem kuumalaine aastail 2015–2016 tekitas korallidele kaks korda suuremat kuumastressi, kuid kahjustused olid arvatust märksa väiksemad.

Fox, Cohen ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et tõenäoliselt on kuumalainetes ellu jäänud korallide järglased saanud kuumale vastupidavamaks kui eelmised põlvkonnad.

Nii võibki olla, et korallid suudavad mere soojenemisega kohaneda, arvatavasti ka mujal maailmas ja vähemalt mõnda aega.

Fööniksisaarte kaitsealal on korallid kuumalainete vahelisel ajal muude ohutegurite eest hästi kaitstud, mistõttu nad suudavad end ka selle võrra paremini taastada.

Kuumalainete ajal korallid niiöelda pleekivad, kui nende rakkudest lahkuvad sümbiootilised vetikad; see teeb loomakeste elu raskemaks.

Fox, Cohen ja nende kaaslased uurisid kuumalainete mõju korallidele igapäevaste satelliitvaatluste ja temperatuurimõõtmiste põhjal.

Aastail 2002–2003 kahanes korallide hõlmatud ala vaadeldud piirkonnas enam kui kolmveerandi võrra. Järgmise kuumalaine ajaks, mis saabus aastail 2009–2010, olid korallrahud hakanud taastuma. Algul kardeti suurt tagasilööki, kuid see jäi arvatust tagasihoidlikumaks ja taastumine jätkus.

Aastail 2015–2016, mil veetemperatuur tõusis tavapärasega võrreldes tervelt kolm kraadi, märksa rohkem kui eelmistel kordadel, kahanes korallrahude pindala 40 protsenti; see oli umbes kaks korda väiksem kahanemine kui aastail 2002–2003.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.