Suurest Vallrahust on 25 aastaga kadunud pooled korallid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõige järsemalt kahanes korallide arvukus pärast 2016. ja 2017. aasta ulatuslikke pleekimisi.
Kõige järsemalt kahanes korallide arvukus pärast 2016. ja 2017. aasta ulatuslikke pleekimisi. Autor/allikas: XL CATLIN SEAVIEW SURVEY/GLOBALCORALBLEACHING

Austraalia vetes asuva Suur Vallrahu korallipopulatsiooni arvukus on vähenenud alates 1995. aastast enam kui poole võrra. Kadumise taga on kliimamuutuse tõttu soojenev merevesi, leiavad Austraalia mereteadlased.

Teadlaste sõnul on maailma suurimas korallrahus jäänud vähemaks kõiki seal kasvavaid korallitüüpe. Kõige järsemalt kahanes korallide arvukus pärast 2016. ja 2017. aasta ulatuslikke pleekimisi. Pleekimise käigus heidab korall liiga sooja õhutemperatuuri tõttu oma kudedest välja seal elavad värviandvad vetikad ja hääbub seetõttu ise toitainete puuduse tõttu. Suures Vallrahus pleekis massiliselt koralle ka tänavu, vahendab BBC News.

Uuringu teinud Queenslandi ARC korallrahu-uuringute tippkeskuse mereteadlaste sõnul tähendab leitu, et inimkond ei tohi enam aega raisata. Nad nõuavad, et kasvuhoonegaaside heitmeid viivitamatult vähendataks.

Uuringus hindasid mereteadlased Suure Vallrahu korallikolooniate tervist ja suurust aastatel 1995–2017. Selgus, et igat liiki korallipopulatsioonid olid selle ajaga vähenenud enam kui poole võrra. Kõige enam olid räsida saanud harulised ja lapikud korallid. Tegu on suurte ja keeruka ülesehitusega liikidega, mis pakuvad elupaika kaladele ja muudele mereelukatele.

Üldjuhul suudavad korallid pleegitamisest taastuda, kuid neil võib kuluda selleks aastakümneid. Mullusest uuringust selgus, et pleekimise tõttu kahjustada saanud korallikolooniad ei suuda taastuda, sest hukkus enamik paljunemisvõimelisi koralle.

Uue uuringu juhtivautori Andreas Dietzeli sõnul koosneb elujõuline korallipopulatsioon paljudest suurtest korallidest ja miljonitest n-ö beebikorallidest. Suur Vallrahu jääb taastumisel hätta, sest seal kasvab varasemast vähem nii suuri paljunejaid kui ka beebikoralle, lisab ta.

Milliseks kujuneb Suure Vallrahu tulevik?

Mullu kinnitas Austraalia valitsusele alluv agentuur, et inimtekkelised muutused kujutavad endast Suurele Vallrahule pikas plaanis kõige suuremat ohtu.

Enam kui 2300 kilomeetri pikkune Suur Vallrahu kuulub alates 1981. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Paraku on maailma suurim korallrahu just viimase kümnendi jooksul kerkiva veetemperatuuri mõjul kõvasti räsida saanud. Palju koralle on hukkunud, vohama on hakanud vetikad ja muud kahjurid ning muu rahu mereelustik on mujale elama siirdunud.

Tänavu märtsis teatasid teadlased juba kolmandast suurest korallipleekimisest Suures Vallrahus viimase viie aasta jooksul. Pleekimise kahju pole veel täielikult hinnatud.

Võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse ajaga on maakera keskmised temperatuurid tõusnud juba umbes ühe kraadi võrra. Kui Maa keskmine temperatuur tõuseb 1,5 kraadi võrra, sureb välja 90 protsenti maailma korallidest, hoiatab ÜRO.

Uuring ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: