Suur Vallrahu on ammustest räsimistest siiski veidi taastunud
Suur Vallrahu on üle elanud ka väga raskeid aegu, kuid suutnud seni siiski taastuda ja püsima jääda. Praegu on see Austraalia lähedal Vaikses ookeanis kasvav hiigelsuur korallikolooniatest moodustunud karide ja rahude vöönd sattunud kliimamuutuse tagajärjel taas ohtu, kuid viimase 30 000 aasta jooksul on seda ette tulnud ennegi.
Jody Webster Sydney Ülikoolist ja ta kolleegid puurisid vallrahu lähedale merepõhja 34 sügavat auku ja ammutasid neist teavet selle kohta, millised koralli- ja vetikaliigid on kuskil millalgi aastatuhandete kestel elutsenud.
Selgub, nagu Webster ja kaasautorid ajakirjas Nature Geoscience ka kirjutavad, et vallrahu on aastatuhandete vältel ette tulnud merepinna kõikumistele vägagi nõtkelt reageerinud.
Pürgides ideaalse sügavusega paikade poole on korallistik nihkunud kiirusel poolteist meetrit aastas vastavalt vajadusele kas Queenslandi ranniku suunas või sealt eemale. Merepinna tõustes on vallrahu kuni kaks meetrit sajandis ka kõrgemaks kasvanud.
Tänapäeval on merepind taas tõusuteel, sest kliima soojeneb. Sooja käes korallid ka niiöelda pleegivad, see tähendab, korallide seest lahkuvad nendega seni sümbioosis elanud vetikad, mispeale korallid lähevad kahvatuks ja paljud neist hukkuvad.
On ka muid ohuallikaid, nagu mitmesugused saasteained, mis inimeste tegude toimel vette satuvad. Kuid ehk annab meile lootust teadmine, et vähemalt möödunud aegadel on Suur Vallrahu suutnud suurtest kahjustustest alati mõne aastatuhandega taastuda.
Toimetaja: Marju Himma
