Maailma korallrahud upuvad tervistkahjustava plasti sisse
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna koralle katab enam kui 11 miljardit eri suuruses plastitükki. See kasvatab kordades mitmete koralle ohustavate haiguste esinemissagedust, viitab värske suuruuring.
"Võid teha küllaltki hea ennustuse, et kui näed rannal vedelemas plastprügi, leidub samasugust prügi ka merepõhjas korallrahudel," nentis Joleah Lamb. Mereelustikku ohustavatele haigustele keskenduv Cornelli ülikooli ökoloog nägi viimase nelja aasta jooksul riffidel sisuliselt kõike, alates vanadest mähkmetest ja kommipaberitest lõpetades kalavõrkude ning plasttoolidega.
Kokku jõudis Lamb kolleegidega uurida selle aja jooksul Myanmari, Taimaa, Indoneesia ja Austraalia vetes asuvat 159 korallrahu. Kokku analüüsisid nad töö raames ligikaudu 124 00 koralli. Enam kui viiesentimeetrise läbimõõduga plastitükke leidis töörühm keskmiselt igalt kolmandalt korallriffilt.
Üldistusi tehes leiab seega piirkonna korallidelt enam kui 11 miljardit silmale nähtavat plastitükki. Tõenäoliselt tegu probleemi alahindamisega. Töörühm ei kaasanud arvutustesse Hiinas tekkivat plastsaastet. Riik on maailma kõige suurem plastjäätmete allikas.
Teadlased analüüsisid tuhandetelt korallidelt pärinevaid proove. Joleah Lamb
Nii või teisiti kahjustas plastsaaste korallide tervist. Plastsaastaga kokku puutunud korallidest põdesid mõnd haigust 89 protsenti. Sellest pääsenud korallidest vaevas mõni tõbi vaid iga 25ndat. "Plast on oma aukude ja pooride tõttu bakterite jaoks ideaalne redupaik. Selle korallidele langemine on võrreldav end väga musta noaga vigastamisega," selgitas ökoloog. Eriti terav on probleem algloomadest põhjustatud haiguste puhul.
Ent plast võib kahjustada koralle ka teisel viisil. Mõned vetikad õilmitsevad pimedas ja väikese hapniku sisaldusega keskkondades. Sellise keskkonna leiab plastitükkide alt. Seejuures pole koralle ohustavate haiguse kulgu võimalik eriliselt aeglustada. "Paralleel gangreeniga on täiesti olemas. Kord haigestudes on terve korallrahu väljavaated võrdlemisi kehvad," nentis Lamb
Ebaproportsionaalselt palju kahjustas plast keerukama ehitusega ja rohkem harunevaid koralle. Nende tõenäosus haigestumiseks oli ümara kujuga korallidest keskmiselt kaheksa korda kõrgem. Samas pakuvad just sellsied korallid kaladele ja ülejäänud mereelustikule paremat pelgupaika. Nii võib ennustada, et plastpraht avaldab korallide kehv tervise kaudu ökosüsteemile laiemat mõju.Teadlased analüüsisid tuhandetelt korallidelt pärinevaid proove. Joleah Lamb
Varasemate uuringute kohaselt ohustavad koralle veel lisaks ogatähtede vohamine, liigne kalastamine, toitainete üleküllus ning vee temperatuuri ja selle happelisuse tõus.
Lamb tõi välja, et olukord ei pruugi olla igal pool maailmas ei pruugi sedavõrd hull. "Indoneesia vetest võis leida saja ruutmeetri kohta enam kui 30 plastitükki, Austraalia Suurel Vallrahul oli olukord oluliselt parem," laiendas ökoloog. Maailma kümnest kõige rohkem plastsaasta tekitavast riigist kaheksa asuvad just kümme Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Sealsamas paiknevad umbes pooled maailma korallidest.
Töörühma prognoosi alusel võib oodata, et olukord lähiaastatel paremaks ei lähe. Ligi pool maailmas leiduvast 8,3 miljardist tonnist plastist on valmistatud viimase 13 aasta jooksul. Iga sekund lisandub varem toodetule veel üheksa tonni. Isegi kui ookeanisse jõuab vaid 0,1 protsenti, ulatub selle kogumass miljonite tonnideni. Seega võib vanaviisi jätkates küündida Aasia ja Austraalia korallrahudele ladestunud suuremate plastitükkide arv aastaks 2025 ligikaudu 15,7 miljardini.
Lamb märkis, et probleemi vähendamiseks saab siinkohal midagi ära teha igaüks. "Väikesed asjad loevad. Mõtle hoolikalt läbi, kui palju sa ühekordselt kasutatavat plasti tarbid ja kuhu see lõpuks välja jõuab," sõnas ökoloog.
Lambi ja ta kolleegide uurimus ilmus ajakirjas Science.
