Austraalia teadlaste uuringust ilmneb, et hiilgevähid suudavad seedida alla viie millimeetriseid plastitükikesi veel väiksemateks tükikesteks, mille siis oma väljaheiteis taas merre poetavad. Amanda Dawson Griffiti ülikoolist avastas hiilgevähkide plastiseedimisvõime, kui uuris mikroplasti mõju akvaariumis peetud hiilgevähkidele.

Maailmemere täitumine plastsaastega on suur keskkonnaprobleem. Igal aastal jõuab ookeanidesse enam kui kaheksa miljonit tonni plasti, mille tagajärjel hukkub umbes miljon merelindu, 100 000 mereimetajat ja lugemata hulk kalu.

Dawson ja ta kolleeg So Kawaguchi kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et hiilgevähkide läbiseeditud plastitükid on keskmiselt umbes viis korda väiksemad kui sissesöödud tükid, mõned isegi ligi 20 korda väiksemad.

Autorite arvates võib olla, et mõned muudki samasuguse seedesüsteemiga zooplanktonloomad teevad plastitükke samamoodi väiksemaks, kuid ka kui ainult hiilgevähid seda suudavad, siis ikkagi on mõju juba väga märgatav, sest hiilgevähke elab Antarktika lähedastes ookeanivetes erakordselt rohkesti.

Väiksemad plastitükid ei ladestu nii kergesti loomade kõhtu ja sooltesse kui natuke suuremad tükid, kuid teisest küljest võivad neid väiksemaid tükke sööma hakata hoopis väiksemad olendid, kellele plast võib mõjuda mürgina. Nii et ikkagi kahe otsaga asi – vaja on mõistagi rohkem uurimist, aga mis veelgi olulisem, vähem saastamist.