Mikroplast vajub merepõhja ({{commentsTotal}})

Ookeanis ulpiv prügisaar.
Ookeanis ulpiv prügisaar. Autor/allikas: AP/Scanpix

Tosina India ja Atlandi ookeani põhjast kogutud puursüdamiku analüüs viitab, et merre sattuv plast lõpetab merepõhja sadestuvas mudas ja liivas, jõudes eelnevalt laguneda keskmiselt paari millimeetri pikkusteks kiududeks.

Eelmise nädala alguses ilmunud uuringu alusel ulbib maailmameres vähemalt viis triljonit plastitükki, mille kogumass ulatub 269 000 tonnini. Kuigi näitaja on võrreldav paarikümne kaubarongi massiga, pole seda maailma suurust ja aastas toodetavat plastihulka arvestades kuigi palju. Isegi kui toodetavast plastist jõuaks ookeanidesse vaid 0,1 protsenti, kasvaks maailmameredes ringleva plasti mass paarisaja tuhande tonni võrra.

Lucy Woodall Londoni loodusloomuuseumist uuris koos oma briti ja hispaania kolleegidega aastatel 2001-2012 Vahemerest ning India ja Atlandi ookeanist kogutud puursüdamikke. Töörühm leidis, et oluline osa mikroplastist on tallel süvamere põhjasetetes ehk enam kui 300 meetri sügavusel. Vahemeres ületas puursüdamike mikroplasti suhteline sisaldus merepinna lähistel kogutud proovide oma näiteks tuhandekordselt.

Keskmiselt leidus ühe teelusika aine kohta neli plastitükki. Valdav enamik plastist oli jõudnud laguneda 2-3 millimeetri pikkusteks tükikesteks. Sellest pea 57 protsenti moodustasid kunstsiidi kiud, mis leiavad enamasti rakendust rõivaste ja hügieenitoodete valmistamisel. Muu hulgas märgati ka polüestrit, polüamiide, atsetaati ja akrüüli. Erinevate plastide rohkuse alusel nendivad autorid, et saaste pärineb väga mitmesugustest allikatest.

Teadlased ja keskkonnakaitsjad pelgavad, et mikroplastist eraldub mürgiseid ühendeid, mis jõuavad mereloomadesse ja sealt edasi inimeste toidulauale. Suuremad plastitükid võivad aga rikkuda mereolendite seedimise ja viia nende enneaegse hukuni.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi ajakirjas Open Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Open Science



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: