Maailmameredes hulpiv plastik on jõudnud nii Vietnami rannale kui ka juba Antarktikasse. Euroopa Komisjon soovib meie maailmajaos astuda järgmisi samme plastisõjas, keelates ühekordsed plastnõud ja kõrred ning piirata muude plasttoodete kasutamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõiki neid ühekordseid nõusid, mis on probleemiks ja mis tekitavad jäätmeid, on võimalik asendada korduvkasutatavate alternatiividega. Just korduvkasutust meie kõige enam soosimegi," rääkis Eesti Rohelise Liikumise projekti koordinaator Eliisa Saksing.

Keskkonnateadliku inimese varustusse kuuluvad kõige tavalisemad päris asjad - riidest kotid, topsid, tassid, pudelid kuni piknikukomplektini välja.

Laupäevasel Seiklushundi võistlusel olid kasutusel ka komposteeruvad nõud.

"Seiklushunt on ainus spordiüritus Eestis, mis praegu tegeleb jäätmete liigiti sorteerimisega ja ka komposteeruvate nõude kasutamisega. /.../ Oluline märkus on see, et keskkonnasõbralikud on just komposteeruvad nõud, mitte biolagunevad nõud, biolagunevate normid on sellised, et nad võivad sisaldada ka plastiku tükke," selgitas Saksing.

Tallinna tehnikaülikooli materjaliteadlane Andres Krumme tänastele iselagunevatele materjalidele suurt tulevikku ei ennusta.

"Biolagunevad kilekotid, ühekordsed nõud - andke andeks, neid materjale ma pean rikka maailma, rikka Euroopa lustimiseks selles võtmes, mis nad oma olemuselt on. Kõige levinum termoplast on tärklis. Tärklis on teadupoolest aine, mis on inimestele toiduks ja millega valdav osa inimkonnast tegeleb, pool on alatoitumuses," rääkis Krumme.

See ei tähenda aga, et teaduslaboritest naftaplastikule keskkonnasõbralikumat järglast ei pruugi esile tõusta. Krumme usub tselluloosi töötlemise arendusse.

"Ideed on olemas, võimalused on olemas, tuleb lihtsalt seda tehnoloogiat nii palju arendada, et nad jõuaksid meie igapäevaellu," sõnas Krumme.

Inimkonna jäämine mugava ja odava materjali lõksu võib planeedile kalliks maksma minna.