Alates 1940. aastatest on tollal revolutsiooniline polümeeride tehnoloogial põhinev materjal, plast, teinud läbi tormilise arengu. Plasttooted on jõudnud peaaegu kõikidesse eluvaldkondadesse alates meditsiinist ja mööblitööstusest kuni toidunõude ja joogipakenditeni.

Valdavalt ümbritsevad meid nõude, toidu- ja joogipakenditena polüpropüleenist (märgistatud PP, 5) või polüetüleenist (PET, 1) tooted. Köögitarvikute materjalina on laialt kasutuses ka melamiinplast (märgistatud "melamine").

Melamiinformaldehüüdvaik ehk melamiinplast on vastupidav, kuumuskindel, kerge ja nägusa välimusega materjal. Seetõttu on selle kasutusvaldkond lai – nõud ja köögitarvikud, seinapaneelid, mööbli ja põrandate pinnakattematerjalid.

Elisa Tamm Jüri Gümnaasiumist uuris, kas melamiinplastist toidunõudest eraldub toitu mürgist formaldehüüdi ning kas Eesti poodides olevad nõud vastavad kehtestatud normidele ja on kasutajale ohutud. Autor keskendus eelkõige lastenõudele, sest tänu vastupidavusele on melamiinplast olnud kasutusel just nendes.

Melamiinplast – mis see on?

Melamiinplasti saadakse monomeeride melamiini ja metanaali (formaldehüüd) polümeriseerumisel kui tekib võrestikstruktuuriga materjal. Nõuetekohases tootmise protsessis eraldatakse tekkinud plastikust reageerimata jäänud komponendid, sealhulgas ka formaldehüüd.

Siiski võib väike osa algselt melamiinplasti seotud formaldehüüdi eralduda ja sattuda anumas olevasse toiduainesse. See juhtub kõrge temperatuuri ja happelise keskkonna toimel ning protsess võib toimuda kogu nõu kasutusaja vältel, mitte ainult uute nõude puhul.

Formaldehüüdi leidub väga väikestes kontsentratsioonides ka looduses, kuid rohkem on seda tubakasuitsus ja heitgaasides ning seda kasutatakse ka tööstuslikes protsessides. Suurema koguse ainega kokkupuutel tekib mürgistus ning kemikaal on ka vähkitekitav.

Inimeste ohutuse tagamiseks on Euroopas kehtestatud formaldehüüdi materjalist väljumise ehk migratsiooni piirnorm, milleks on 15 milligrammi kilogrammi toidu kohta (mg/kg).

Alla selle taseme jäävad väärtused on piisavalt väikesed, et tarbijale mitte ohtu kujutada.

Formaldehüüdi migratsiooni melamiinplastist nõudest on varem uuritud näiteks Taanis ja Suurbritannias. Tulemused viitavad sellele, et nii uutest kui juba pikka aega kasutaud nõudest ja köögitarvikutest eraldub väikses koguses kemikaali, kui neid kuumutada happelises keskkonnas. Enamasti jäi saadud tulemus alla piirnormi, kuid mõne esemete puhul määrati ka lubatust suuremat formaldehüüdi hulka.

Kuidas on olukord Eestis?

Eestis taolisi teadusuuringuid varem tehtud ei ole ning formaldehüüdi migreerumist rutiinselt melamiinplastist toodetel ei jälgita.

Elisa Tamm soovis uurida, kas Eesti poodides müüdavate melamiinplastist lastekausside ja kulbi puhul on võimalik määrata formaldehüüdi migreerumist toiduainetesse ning teha kindlaks eraldunud kemikaali hulk, et teha järeldusi toodete ohtuse kohta. Testitud kausid olid erinevat päritolu: üks Euroopa kaubamärgiga ning teine toodetud Hiinas. Katsesse valitud kulbid oli Hiina päritolu.

Toidu mudelainena kasutati 3-protsendilist äädika lahust ning kuumutati kas 70°C või keemistemperatuuril kuni kaks tundi, et luua kõige karmimad tingimused, millega nõud kokku võiksid puutuda.

Formaldehüüdi sisalduse toidu mudelaines tegi autor kindlaks spektrofotomeetriliselt Terviseameti laboris standardiseeritud metoodika abil.

Katsetest selgus, et melamiinplastist nõudest eraldus formaldehüüdi. Sarnaselt varasematele töödele leidis autor, et mida suurem oli kuumus ja pikem kontaktaeg, seda kõrgem oli kemikaali migratsiooni tase. Laste toidukausside puhul ei ületatud nõuetekohasel kasutamisel piirnormi.

Keemistemperatuuril hoitud kulpidest eraldus aga märkimisväärses koguses formaldehüüdi – lubatud norm ületati enam kui kümnekordselt. Seega järeldas autor, et melamiinplastist kulpe ei tohiks taolistel tingimustel kasutada, kus need puutuvad kokku tulikuuma ja happelise toiduga.

Elisa Tamme uurimistööd juhendas Maarika Avloi Jüri Gümnaasiumist ja töö katseline osa tehti Terviseameti keemialaboris erialaspetsialistide juhendamisel.

Uurimistööga saad põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake sügisnumbris.

Melamiinplastist toidunõude kasutamise ABC:

• Kasuta melamiinplastist nõusid toidu segamiseks või serveerimiseks, mitte roogade valmistamiseks kuumutamise teel ega (mikrolaine)ahjus soojendamiseks.
• Väldi melamiinplastist nõude kasutamist tugevalt happliste toitude näiteks mahlad ja marinaadid korral.
• Võimalusel väldi nende nõude kuumutamist ja pikemaajalisemat tulikuumade toitudega kokkupuudet.
• Ära säilita melamiinplastist nõudes toitu pikka aega.
• Üldiselt ei ole soovitatav melamiinplastist nõusid nõudepesumasinas pesta, kui tootel ei ole lubavat märget.
• Jälgi kindlasti toodetel olevad tingmärke!