Improteater Eestis: ettearvamatu ja austajaid koguv kunstivorm ({{commentsTotal}})

Improteater IMPEERIUM
Improteater IMPEERIUM Autor/allikas: eestielu.com

Alati ainukordne improteatri etendus peidab endas vaatamata näilisele juhuslikkusele näitlejate põhjalikku ettevalmistust. Eesti teatrimaastikul on improteater viimase kümne aasta jooksul leidnud kindla pesa ning kogub populaarsust ettearvamatuse ja aktuaalsete teemade käsitlemisega.

Improteatri harrastaja Marie Olli küsitles 2017. aastal nii improteatrinäitlejaid kui publikut, mille põhjal valmis gümnaasiumi uurimistöö improteatri ajaloost ja olukorrast Eestis.

Improteatri etenduse külastaja võib kindel olla, et enne etenduse algust ei tea saalis keegi – kaasaarvatud näitlejad –, millega õhtu lõppeb. Küll aga on alust loota situatsioonikoomikat, põnevaid keerdkäike ning näitlejatega kaasatöötamist. Kuivõrd Marie isegi osaleb improteatri ringis, soovis ta oma uurimusega kaardistada improteatri mõjusid selle tegijatele, vaatajatele ning Eesti kultuurile laiemalt.

Improteatri formaat võimaldab näitlejale laval suuremat loomingulist vabadust ning nõuab teatavat tüüpi meisterlikkuse omandamist. Impronäitleja peab olema tähelepanelik, täielikult keskendunud, kiirelt reageeriv, publikuga suhestuv ja leplik oma ebaõnnestumistes.

Publikule annab improvisatsioon võimaluse osaleda teatrietenduse sünnis kui ka kogeda ainukordse lavastuse siin-ja-praegu jõudu. Ühele hetkele truumat kunstivormi kui improvisatsioon on keeruline leida.

Marie Olli küsitletud näitlejad tõdesid ka, et improvatsioon on hea viis uute ideede leidmiseks ja probleemide tõlgendamiseks. Just seetõttu kasutatakse improvisatsiooni kõigis teatrites lavastuse ettevalmistamise käigus. Improteatri eripäraks on aga see, et lavastuse esietendus ja proov suuresti kattuvad. Kuidas siis impronäitlejad lavastuseks üldse valmistuda saavad?

Näitlejad ütlesid, et valdavalt harjutavad nad töötamist ühtse meeskonnana ning lihvivad loovat mõtlemist, lavamugavust, pantomiimi, kuid samuti on oluline olla kursis päevakajaliste aruteludega ja olla avatud kõiksugu arvamustele.

Harrastajad peavad tähtsaks ka improteatri kogukonnaga seotud olemist, mis tutvustab erinevaid inimesi ja ideid.

Eesti improteatri skeene on vaatamata lühikesele tegutsemisajale küllalt kirju. Tartus ja Tallinnas toimuvad iga nädal improteatri õhtud. Eestis tegutseb hetkel pidevalt neli improteatri rühmitust: Ruutu10, Jaa !mproteater, Improteater IMPEERIUM ja Eesti Improteater.

Improteatris peegelduvad kuumad ühiskondlikud teemad ja see, mis on näitlejate isiklikul teekonnal oluline. Improteatri vormis on küllalt lihtne testida erinevaid ideid, muuhulgas peavoolule vastandlikke arvamusi, ja ka ootustele vilistavat käitumist.

Improetenduse edukus ei seisne kindla sõnumi meeldivuses või tähtsuses, vaid võimaluses ilmneda ka ootamatul sõnumil teatrilavale ning puudutada ühiskonna mõtet. Sel moel on improteater mõjus ja tegus platvorm Eesti kultuurimaastikul.

Marie Olli lõpetas 2018. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja tema uurimistööd juhendas Monika Piirimäe. Marie Olli õpilastöö võitis 2018. aastal gümnaasiumiõpilaste teatriuurimuste võistluse peapreemia, mida korraldas Eesti Draamateater ja Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetool. Uurimistööd saab lugeda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake sügisnumbris.

Kas teadsid, et:

  • Improvisatsioon kui viis millelegi läheneda ei ole ainult teatri tööriist. Enim on improviseerimist kasutatud muusikas, kus ta on tähendanud millegi esitamist ilma seda ette valmistamata. Tänane Eesti improteater on tugevalt mõjutatud just Chicago mängulisest ja publikut kaasavast koolkonnast, mis omakorda sai tõuke seal 20. sajandi esimesel poolel õitsenud džässist.
  • Improteatrid korraldavad koolitusi, mis arendavad osalejate keskendumisvõimet ja loovust. Seda vajavad oma töös nii õpetajad, ettevõtjad kui ka kõik teised suhtlemist nõudval tööl olevad inimesed.
  • Sel sügisel toimus Tallinnas juba kuuendat korda improteatrifestival Tilt.

Marie Olli õpilasuurimise täisartikliga saab tutvuda populaarteaduslikus ajakirjas Akadeemiake.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: